Mis on ühist ajutraumapatsientidel ja keskealistel, kes ei saa järsku enam ilma prillideta hakkama? Nende aju on nii aeglane, et nägemisteravus langeb, näitas ajakirjas Scientific Reports ilmunud uurimus.

Sellistele inimestele valmistab raskusi ära tunda kõike, mis on ümbritsetud teiste sarnaste objektidega. Näiteks suurt valgele paberile trükitud A-tähte on kerge märgata, kuid teiste tähtede vahele paigutatuna võtab selle leidmine aega.

Taju-uurijad nimetavad seda nähtust ülerahvastusefektiks või tiheliolekuks (crowding effect) ja see paneb meie nägemisele ning esemete äratundmisvõimele piirid. Eriti tugev on tihelioleku mõju inimese külgnägemisele.

Tel Avivi ülikooli arstiteadlane Uri Polat oletas, et see võib mõjutada ka otse ette vaatamist. Terava kesknägemise eest vastutab tsentraallohk. See asub võrkkestal kollatähni keskel ja moodustab võrkkestast ligikaudu ühe protsendi. Samas on tsentraallohus nii palju valgustundlikke rakke, et selle ala kaudu saadakse suur osa nägemisteravusega seostuvast infost. Head kesknägemist vajame nii otse ette vaadates ja lugedes kui ka autot juhtides.

Polat suutis katsetega näidata, et info ülekülluse puhul satub ka võrkkesta tsentraallohk segadusse ja nägemisteravus väheneb. Mida kauem on vaatamiseks aega, seda väiksem on tihelioleku mõju.

Polati sõnul töötavad silmad ja närvisüsteem käsikäes. Aju peab silmade kaudu saadava info töötlemisega järge pidama ning panema kokku tervikpildi. Inimese nägemismeel on erakordselt paindlik, kuid muutustega kohanemiseks kulub aega.

Suurel kiirusel sõitvas autos pole võimalik teeviitu lugeda. Liiga kiiresti vahelduv telepilt ei lase märgata detaile. Kui vaatamiseks on rohkem aega, saavad hea nägemisega inimesed siiski vajaliku info kätte.

Teadlase kinnitusel on võimalik luua harjutuste süsteem, mis aeglasemaid ajusid tagant kiirustaks. Esialgsete katsete põhjal lubab selline treening inimestel paremini näha ja ilma prillideta lugeda.

Novaator.ee

Nägemine jääb vananedes viletsamaks. Samuti muutuvad lugemisharjumused, näitas Inglismaa Leicesteri ülikooli uurimus. Kevin Paterson tegi katseid 18-65 aasta vanuste inimestega.

Nad lugesid tekste, mille kirjastiili oli eelnevalt töödeldud – näiteks tõsteti üksikud tähed esile või muudeti osa tekstist häguseks.

Lugemise ajal mõõtis täpne aparatuur katsealuste silmaliigutusi.

Tuli välja, et 18-30 aasta vanuste noorte täiskasvanute jaoks oli kõige kergem lugeda peente detailidega teksti.

Üle 65-aastased lugesid kõige kiiremini lauseid, mis olid muudetud uduseks.

Patersoni sõnul loevad noored ja vanad erinevalt. Aastate lisandudes muutuvad nii silma ehitus kui närviimpulsside liikumine. Seetõttu ei taju me enam pisiasju, mida noores eas nägime ülihästi.

Muutused tekivad ka sellistel inimestel, kellel säilib hea nägemisteravus. Prillidest ega läätsedest siin abi pole.

Õnneks suudavad nägemismeel ja aju muutustega teatava piirini kohaneda. Vanemas eas tunneme sõnu ja lauseid ära eelkõige nende kuju järgi.

Suur osa eakatest saab lugemisega väga hästi hakkama.

Ka Patersoni katsed näitasid, et vanemad inimesed said tekstist sama hästi aru kui noored.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychology and Aging.

Novaator.ee

Ameerika Ühendriikides asuva Wisconsini Meditsiiniülikooli teadlased leidsid uuringus, et inimestel, kes liiguvad aktiivselt ja treenivad kolm korda nädalas, on tunduvalt väiksem tõenäosus jääda lühinägelikuks kui istuva elustiiliga inimestel.

"Vanus on tavaliselt üks kõige tavalisemaid põhjuseid mida seostatakse silmahaigustega või nägemise halvenemisega, kuid see on faktor, mida ei saa muuta," ütles teadlane Ronald Klein uuringu kohta, Huffington Posti vahendusel. "Elustiilist tulenevad harjumused, nagu suitsetamine, regulaarne alkoholi joomine ja vähene liikuvus - neid saab iga inimene muuta enda silmanägemise parandamiseks," lisas Klein.

Uuringus analüüsiti 5000 inimest vanusevahemikus 43-84. Nende nägemist jälgiti 20 aastat.

Selgus, et aeg-ajalt seltskonnas joovatel inimestel oli 49% võrra väiksem tõenäosus silmanägemise paranemiseks kui karsklastel. Samamoodi leiti, et ahelsuitsetajatel esines nägemisprobleeme kordades rohkem kui mittesuitsetajatel.

Kahjuks ei saa väita kindlalt, et tervislik elustiil parandab nägemist, sest uuring näitas vaid seoseid nägemise halvenemise ja tervisliku elustiili vahel. "Meil on vaja veel teha lisauuringuid, et määrata lõplikult kindlaks, kas elustiili täielik muutmine võib nägemist märgatavalt mõjutada," lausus Klein.


Sport.Delfi.ee

Näoilmeid peetakse eelkõige sotsiaalse suhtlemisega seotud signaalideks. 

Kuid juba Charles Darwin väitis, et näoilmed ei saa olla vaid kultuuriga seotud tunnused, mis antakse edasi jäljendamise abil. Vastasel korral peaksid nende tähendused olema hajunud - naeratus võiks tähendada ühele inimesele õnne ja teisele vastikust. 

USA Cornelli ülikooli teadlaste uurimus pakub 19. sajandi oletusele tuge. Neuroteadlane Adam Anderson pakkus välja teooria, et näoilmete taga on reaktsioon keskkonnast saadavatel signaalidele. 

Uurija väitel on hirmu- ja vastikusgrimasside tekkimise kõige ürgsemaks põhjuseks pupillide laiuse muutumine valguse mõjul.

Hirmuga lähevad silmad suuremaks ja muudavad vaatevälja laiemaks, et võimalik vaenlane kiiresti üles leida. Vastikust tundes tõmbame silmad kissi ja nii teravdame nägemist, et täpselt aru saada, kus tülgastusetekitaja peitub.

Silmaliigutused on olulised ka üllatuse, viha ja õnnega seotud näoilmete puhul.

Emotsioonid määravadki seda, kui palju valgust silma jõuab ehk kui palju ja kui teravalt me midagi näeme.

"Kaldume arvama, et me tajume midagi alles siis, kui pilt on silmade ja nägemisnärvi kaudu ajju jõudnud, kuid emotsioonid mõjutavad nägemist juba algusest peale, "selgitas uurija.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.


Novaator.ee

LED-tuled võivad parandamatult kahjustada inimese silma võrkkesta, leiti  Madridis tehtud uuringuga.             

LED-tulesid peetakse väga efektiivseks  alternatiiviks traditsioonilistele hõõglampidele, kuna need kasutavad kuni 85%  vähem energiat ja võivad vastu pidada kuni kümme aastat. Neid kasutatakse juba  laialdaselt mobiiltelefonides, telerites, arvutiekraanides ja ka kodudes seniste  lampide asemel. LED-lampide valgus tuleb sinise ja violetse spektri lühema  pikkusega valguslainetest, pikaajaline kokkupuude sellise valgusega võib  kahjustada uuringu korraldanud teadlaste sõnul aga inimese silma võrkkesta, mis  koosneb valgustundlikust koest. Probleem võib tulevikus tõsisemakski muutuda,  kuna lapsed hakkavad kasutama elektroonilisi seadmeid üha nooremas eas. Inimese  silmad ei ole teadlaste sõnul loodud mitte otse valgusesse vaatama, vaid valguse  abil vaatama. Katsed näitasid, et LED-valgus põhjustab võrkkesta pigmendi  epiteelrakkude märkimisväärset kahjustumist.

Tänapäeva inimese silmad on  lahti 6000 tundi aastas, enamiku sellest ajast mõjutab neid kunstvalgus. Et  silmi kaitsta, kutsuvad mõned eksperdid üles valmistama LED-lampidele sinise  valguslaine kaitseks filtreid.

Varasemast Belgias tehtud uuringust selgus,  et LED-lambid kahjustavad galeriides ja muuseumides kunstiteoseid: need on  pleegitanud näiteks Van Goghi ja Cézanne’i maale.

Allikas: Daily Mail, vahendas ajakiri Naised 

Maailma tippu kuuluvad jalgpallurid, hoki- ja ragbimängijad paistavad silma eriti hea nägemistaju poolest. Testides ületavad nad keskmist üliõpilast mäekõrguselt.

Kanada Montreali ülikoolis visuaalset taju uuriv professor Jocelyn Flaubert kutsus katseisse mängijaid Inglise tippjalgpalliklubidest, hokiliigast NHL ja Prantsusmaa parimatest ragbimeeskondadest.

Selgus, et meeskonnamängudes maailma tippu kuuluvad profisportlased suudavad visuaalseid olukordi jälgida ja kirjeldada ülikiiresti ja täpselt. Selle võime poolest on nad üle tipptaseme amatöörsportlastest, kes omakorda edestavad tavalisi üliõpilasi.

Katsetes osales 102 profisportlast, 173 tippamatööri USA ülikoolide spordiprogrammidest ja Euroopa olümpiatreeningkeskusest ning 33 mittesportlasest üliõpilast.

Sporditippude aju-uuringutel on varem leitud, et nende ajukoores on teatud piirkond oluliselt suurem kui inimestel, kes ei ole nii palju treeninud.

Flaubert on loonud arvutiprogrammi NeuroTracker, mille peal viie päeva jooksul tegid kõik katseis osalenud läbi kokku 15 seeriat. Neile näidati tumedal ekraanil liikuvaid pallikesi, millest osa märgiti ära – nende pallide liikumist pidi edaspidi silmas pidama. Katse kirjelduseks vaata alljärgnevat pilti.

Viiepäevase katse mõte oli uurida, kuidas sama ülesande harjutamine nende päevade jooksul kolme eri rühma puhul mõjub.

Katse oli üles ehitatud sellisena, et ükski sportlane ei saanud tänu oma treenitusele või mängukogemustele eeliseid, sest olukord ei meenutanud ühtki sportmängu.

Profisportlased said visuaalse taju kontrollile ülesehitatud ülesannetega hakkama kõige paremini, paremuselt olid amatöörsportlased, kõige nigelamad olid tudengid.

Flaubert oletab, et spordimaailma tipud on võimelised ülimaks kontsentreerumiseks, et uudses olukorras hakkamasaamist harjutada. “See on osa intelligentsusest, mis võib olla nende puhul üks võtmeoskusi,” ütles ta.

Küsimus ei ole mitte ainult võimes näha, vaid ka nähtust arusaamises ja sellele reageerimises. Sportlastel on võime hoida korraga tähelepanus paljusid liikuvaid sündmusi ja teha seda sealjuures väga kiiresti ja efektiivselt. Lisaks suudavad nad uusi oskusi omandada kiiremini kui teised.

Sportlaste kiire omandamisvõime on üks nende edu võtmetegureid. Flaubert märgib, et pole selge, kas selline kiire õppimisvõime on kaasasündinud, mis lõpuks on viinud sportlased mängima nendesse maailma tippmeeskondadesse või on see saavutatud tugeva treengu abil.

Artikkel ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Allikas: Novaator.ee

Inimese silma katab eestpoolt läbipaistev sarvkest. Siiani teati, et sarvkest koosneb viiest erinevast kihist, mis on ühendatud kollegeenikiududega. Inglise Nottinghami ülikooli teadlased avastasid seni teadmata kuuenda kihi.

Vaid 15 mikromeetri paksune kiht sai nime avastuse teinud uurimisrühma juhi Harminder Dua järgi. Võrdluseks – kogu sarvkesta läbimõõt on 0,5 millimeetrit ehk 550 mikromeetrit. Dua kiht paikneb sarvkesta tagumises osas ning on väga tugev ja elastne.

See leiti koepankade sarvkestanäidiste uurimisel. Dua ja tema kaastöölised süstisid sarvkesta eri kihtide vahele tillukesi õhumulle ja jälgisid seda võimsa elektronmikroskoobiga.

Dua sõnul pakub uue kihi leidmine selgituse paljude silmahaiguste tekkimisele. Näiteks hakkab mõnikord silma sarvkesta kogunema vedelikku. Selle põhjuseks võib olla pisike pisar, mis on tunginud vastavastatud kihi sisse. Silma ehituse parem tundmine lubab kirurgidel teha edukamaid operatsioone.

Uurimus ilmus ajakirjas Ophthalmology. Vahendas Novaator.ee

Tänapäevane eluviis, kus viibime suurema osa ajast siseruumides kunstliku valgustuse käes, piirab meie kokkupuudet loomuliku valgusega. Enamgi veel, ärahirmutatuna juttudest päikese kahjulikkusest, minetame igasuguse terve mõistuse ja kaitseme end päikese eest päikeseprillide, kreemide ja määretega, arvestamata, palju me endale sellega kahju teeme. Päike on eluks vajalik ja kuidas saaksime säilitada oma tervist ühe hädavajaliku komponendita. 

Peale selle, et päike on parim D-vitamiini allikas on kindlaks tehtud, et päikesevalgus tugevdab immuunsüsteemi, tapab mikroobe, takistab vähirakkude arenemist, tugevdab südameveresoonkonda, stimuleerib ainevahetust, tõstab tuju ja moraali stimuleerides endorfiinide sünteesi jne... 

Mis puudutab lühinägelikkust ja päikesevalgust, siis selle kohta on piisavalt palju tehtud uuringuid, otsitud põhjuseid ja seoseid. Mõned näited siin:

Hiinas uuriti laste lühinägelikkust ja leiti, et see on pöördvõrdelises seoses õues mängimisega. Lühinägelikkuse suurenemist saab pidurdada kui viibida rohkem loomuliku valguse käes. Viide. 

Ameerika noored, kes tegid rohkem väljas sporti, kannatasid vähem lühinägelikkuse käes. Viide.

Taiwani maapiirkondade noorte hulgas läbiviidud uuringus nenditi, et õues tehtavad tegevused on "oluline kaitsefaktor lühinägelikkuse vastu". Viide. 

Singapuri teismelistel leiti õues viibimine kaitsvat lühinägelikkuse progresseerumise eest. Viide.

Ka geeniteadlased, kes avastasid lühinägelikkuse geeni, on arvamusel, et geeni väljendumiseks on vajalik mingi keskkonnategur. Viide. Osa teadlaste arvates võib selliseks teguriks olla loomuliku valguse (päikese) vähesus. Viide.

Kuipalju on siis vaja õues viibida? Tahaks vastata, et niipalju kui võimalik, ent kui see jääb liiga üldsõnaliseks, siis pakub nägemishäirete uurija Kathryn Rose välja 10-14 tundi nädalas kui  miinimumi. 

Teadlased uurisid läätsede kasutamisega seotud kõrvaltoimete esinemissagedust erinevate silikoonhüdrogeelläätsede ja läätsehooldusvahendite kombinatsioonides.

Uuriti viie läätsematerjali
- Galyfilcon A (Johnson & Johnson)
- Lotrafilcon A (CIBA VISION)
- Lotrafilcon B (CIBA VISION)
- Senofilcon A (Johnson & Johnson)
- Balafilcon A (Baush & Lomb)

ja nelja hoolduvahendi
- AQuify (CIBA VISION)
- Clear Care (CIBA VISION)
- OPTI-FREE Express (Alcon)
- OPTI-FREE RepleniSH (Alcon)
kombinatsioone.

Kõrvaltoimete esinemissagedus varieerus tugevalt erinevate uuritud läätsede ja hoolduvahendite kombinatsioonides, olles väikseim vesinikperoksiidi sisaldava läätsehooldusvahendi puhul.

Läätsede kandmise kõrvaltoimetena registreeriti erinevaid sarvkesta põletikke ja haavandeid ning läätsedest tingitud silmade punetust. 50% esinenud kõrvaltoimetest olid kerged või asümptomaatilised.

Kõrvaltoimete esinemine ei olnud oluliselt sõltuv läätse tüübist, kuid sõltus oluliselt kasutatava läätsevedeliku tüübist. Analüüs näitas, et kõrvaltoimeid esines kõige vähem Clear Care läätsehooldusvahendi kasutamise puhul.

Allolevas tabelis on kokkuvõtvalt saadud tulemused.
(Kliki tabelile, et näha suuremalt)

Artikkel ilmus ajakirjas Archives of Ophthalmology 2009;127(12):1616-1623
Artikkel on täies mahus kättesaadav siit.

Ameerika teadlased viisib läbi pikaajalise uuringu lühinägelikkuse uute juhtude raporteerimise kohta lastel. Uuring viidi läbi aastatel 1989 kuni 2009. Valimisse oli kaasatud 4927 5-16 aastast erinevast rassist last.

Uuringu perioodil diagnoositi 16,4% osalenud lastest lühinägelikkus. Diagnoosi saamise ajal oli laste vanus 7-16 aastat. Osakaal suurenes igal aastal kuni 11 aasta vanuseni, seejärel hakkas langema.

Lühinägelikkus tekkis uuringus osalenud 27,3% asiaatidest, 21,4% hispaanlastest, 14,5% indiaanlastest, 13,9% afroameeriklastest ja 11% valgetest. Naistel oli juhtumeid rohkem kui meestel (18,5% vs 14,5%). Normaalse sünnikaaluga lastel oli  juhtumeid rohkem kui väikese sünnikaaluga lastel (16,9% vs 15,5%).

Uuring ilmus ajakirjas Archives of Ophthalmology 2012;130(10):1274-1279