Hoolsa harjutamisega lugemisprillidest priiks

Mis on ühist ajutraumapatsientidel ja keskealistel, kes ei saa järsku enam ilma prillideta hakkama? Nende aju on nii aeglane, et nägemisteravus langeb, näitas ajakirjas Scientific Reports ilmunud uurimus.

Sellistele inimestele valmistab raskusi ära tunda kõike, mis on ümbritsetud teiste sarnaste objektidega. Näiteks suurt valgele paberile trükitud A-tähte on kerge märgata, kuid teiste tähtede vahele paigutatuna võtab selle leidmine aega.

Taju-uurijad nimetavad seda nähtust ülerahvastusefektiks või tiheliolekuks (crowding effect) ja see paneb meie nägemisele ning esemete äratundmisvõimele piirid. Eriti tugev on tihelioleku mõju inimese külgnägemisele.

Tel Avivi ülikooli arstiteadlane Uri Polat oletas, et see võib mõjutada ka otse ette vaatamist. Terava kesknägemise eest vastutab tsentraallohk. See asub võrkkestal kollatähni keskel ja moodustab võrkkestast ligikaudu ühe protsendi. Samas on tsentraallohus nii palju valgustundlikke rakke, et selle ala kaudu saadakse suur osa nägemisteravusega seostuvast infost. Head kesknägemist vajame nii otse ette vaadates ja lugedes kui ka autot juhtides.

Polat suutis katsetega näidata, et info ülekülluse puhul satub ka võrkkesta tsentraallohk segadusse ja nägemisteravus väheneb. Mida kauem on vaatamiseks aega, seda väiksem on tihelioleku mõju.

Polati sõnul töötavad silmad ja närvisüsteem käsikäes. Aju peab silmade kaudu saadava info töötlemisega järge pidama ning panema kokku tervikpildi. Inimese nägemismeel on erakordselt paindlik, kuid muutustega kohanemiseks kulub aega.

Suurel kiirusel sõitvas autos pole võimalik teeviitu lugeda. Liiga kiiresti vahelduv telepilt ei lase märgata detaile. Kui vaatamiseks on rohkem aega, saavad hea nägemisega inimesed siiski vajaliku info kätte.

Teadlase kinnitusel on võimalik luua harjutuste süsteem, mis aeglasemaid ajusid tagant kiirustaks. Esialgsete katsete põhjal lubab selline treening inimestel paremini näha ja ilma prillideta lugeda.

Novaator.ee