William Horatio Bates
Foto:Wikipedia
William Horatio Bates (23.dets 1860 – 10.juuli 1931) oli Ameerika meditsiinidoktor ja praktiseeriv silmaarst, kes uuris oma patsientide nägemist ja töötas selle põhjal välja soovitused, mida hiljem hakati nimetama Bates'i meetodiks.
Dr Bates märkas silmaarstina oma igapäevast tööd tehes, et prillide määramine ei paranda tema patsientide silmanägemist, vaid üsna pea on needsamad inimesed tema juures tagasi veelgi nõrgenenud nägemisega ja vajavad järjest tugevamaid prille. Bates taipas, et prillid mitte ei arenda nägemist vaid hoopis halvendavad seda.
Bates tegi 30 aastat uurimistöid ja tõestas, et mitmed nägemispuudeid käsitlevad seisukohad on valed. Bates lähtus põhimõttest, et nägemise nõrgenemine ei tulene silma ehituse püsivatest ja funktsionaalsetest muutustest, vaid sageli põhjustavad seda organismi häried. Dr. Batesi meelest peitub kõikide nägemisvigade põhjus vaimses pinges. Selle tõttu tekib silmades, nende lihastes ja närvides füüsiline pinge, mis põhjustab nägemise nõrgenemist. Mõned nägemisvead on tema arvates põhjustatud aju ja närvisüsteemi ülepingest, mis tekivad töömurede, hirmu või rahutuse tõttu.
Batesi arvates ei saa halvad töötingimused üksi nägemist nõrgendada, vaid võivad ainult süvendada nägemise nõrgenemise kalduvust.
Bates märkas oma praktika käigus, et inimeste nägemine on erinev sõltuvalt nende emotsionaalsest seisundist. Ta jälgis oma patsiente siis, kui nad tegid kas neile meeldivat või ebameeldivat tööd, kui nad olid väsinud, ärritunud, segaduses, keskendunud või lõdvestunud.
Vaatluste tulemusena avastas ta, et terava pildi saamiseks teeb inimsilm pidevalt kiireid liigutusi. Pinge korral on liigutused takistatud, silmad vaatavad jõuga ühte punkti, et paremini näha. Ja mida rohkem pingutavad, seda ebaselgemaks pilt muutub.
Bates leidis ka, et valesti vaatamine on õpitud käitumine, seega peaks olema võimalik ümber õppida ehk õppida vaatama ilma pingutamata. Ta pakkus välja rea soovitusi ning asus neid klientide peal katsetama. Bates ei nimetanud neid harjutusteks, vaid uute nägemisharjumuste omandamiseks. Tulemused olid suurepärased.
1920. aastal andis ta välja raamatu "Perfect Sight Without Glasses" (Täiuslik nägemine ilma prillideta), kus ta esitas oma alternatiivse teooria silma fokuseerimise mehhanismist, kuid veelgi olulisemana – tutvustas lihtsat ja loomulikku viisi, kuidas enamikest tuntud nägemishäiretest vabaneda ilma prillide või operatsioonita. Seda meetodit või tehnikat nimetatakse praegusel ajal Batesi meetodiks ja see sisaldab hulga praktilisi näpunäiteid, kuidas saavutada mentaalset lõdvestust, mis oleks vajalik fokuseeritud teravaks nägemiseks.
1943. aastal ilmus raamatu kärbitud versioon pealkirjaga "Perfect Eyesight Without Glasses" (Täiuslik silmanägemine ilma prillideta).
Ajavahemikul juulist 1919 kuni juunini 1930 andis W.H. Bates välja ka kord kuus ilmuvat ajakirja "Better Eyesight" (Parem nägemine).
Dr Bates märkas silmaarstina oma igapäevast tööd tehes, et prillide määramine ei paranda tema patsientide silmanägemist, vaid üsna pea on needsamad inimesed tema juures tagasi veelgi nõrgenenud nägemisega ja vajavad järjest tugevamaid prille. Bates taipas, et prillid mitte ei arenda nägemist vaid hoopis halvendavad seda.
Bates tegi 30 aastat uurimistöid ja tõestas, et mitmed nägemispuudeid käsitlevad seisukohad on valed. Bates lähtus põhimõttest, et nägemise nõrgenemine ei tulene silma ehituse püsivatest ja funktsionaalsetest muutustest, vaid sageli põhjustavad seda organismi häried. Dr. Batesi meelest peitub kõikide nägemisvigade põhjus vaimses pinges. Selle tõttu tekib silmades, nende lihastes ja närvides füüsiline pinge, mis põhjustab nägemise nõrgenemist. Mõned nägemisvead on tema arvates põhjustatud aju ja närvisüsteemi ülepingest, mis tekivad töömurede, hirmu või rahutuse tõttu.
Batesi arvates ei saa halvad töötingimused üksi nägemist nõrgendada, vaid võivad ainult süvendada nägemise nõrgenemise kalduvust.
Bates märkas oma praktika käigus, et inimeste nägemine on erinev sõltuvalt nende emotsionaalsest seisundist. Ta jälgis oma patsiente siis, kui nad tegid kas neile meeldivat või ebameeldivat tööd, kui nad olid väsinud, ärritunud, segaduses, keskendunud või lõdvestunud.
Vaatluste tulemusena avastas ta, et terava pildi saamiseks teeb inimsilm pidevalt kiireid liigutusi. Pinge korral on liigutused takistatud, silmad vaatavad jõuga ühte punkti, et paremini näha. Ja mida rohkem pingutavad, seda ebaselgemaks pilt muutub.
Bates leidis ka, et valesti vaatamine on õpitud käitumine, seega peaks olema võimalik ümber õppida ehk õppida vaatama ilma pingutamata. Ta pakkus välja rea soovitusi ning asus neid klientide peal katsetama. Bates ei nimetanud neid harjutusteks, vaid uute nägemisharjumuste omandamiseks. Tulemused olid suurepärased.
1920. aastal andis ta välja raamatu "Perfect Sight Without Glasses" (Täiuslik nägemine ilma prillideta), kus ta esitas oma alternatiivse teooria silma fokuseerimise mehhanismist, kuid veelgi olulisemana – tutvustas lihtsat ja loomulikku viisi, kuidas enamikest tuntud nägemishäiretest vabaneda ilma prillide või operatsioonita. Seda meetodit või tehnikat nimetatakse praegusel ajal Batesi meetodiks ja see sisaldab hulga praktilisi näpunäiteid, kuidas saavutada mentaalset lõdvestust, mis oleks vajalik fokuseeritud teravaks nägemiseks.
1943. aastal ilmus raamatu kärbitud versioon pealkirjaga "Perfect Eyesight Without Glasses" (Täiuslik silmanägemine ilma prillideta).
Ajavahemikul juulist 1919 kuni juunini 1930 andis W.H. Bates välja ka kord kuus ilmuvat ajakirja "Better Eyesight" (Parem nägemine).
