Emotsioonid mõjutavad nägemist

Näoilmeid peetakse eelkõige sotsiaalse suhtlemisega seotud signaalideks. 

Kuid juba Charles Darwin väitis, et näoilmed ei saa olla vaid kultuuriga seotud tunnused, mis antakse edasi jäljendamise abil. Vastasel korral peaksid nende tähendused olema hajunud - naeratus võiks tähendada ühele inimesele õnne ja teisele vastikust. 

USA Cornelli ülikooli teadlaste uurimus pakub 19. sajandi oletusele tuge. Neuroteadlane Adam Anderson pakkus välja teooria, et näoilmete taga on reaktsioon keskkonnast saadavatel signaalidele. 

Uurija väitel on hirmu- ja vastikusgrimasside tekkimise kõige ürgsemaks põhjuseks pupillide laiuse muutumine valguse mõjul.

Hirmuga lähevad silmad suuremaks ja muudavad vaatevälja laiemaks, et võimalik vaenlane kiiresti üles leida. Vastikust tundes tõmbame silmad kissi ja nii teravdame nägemist, et täpselt aru saada, kus tülgastusetekitaja peitub.

Hirmuga lähevad silmad suuremaks, nii muutub vaateväli laiemaks, et võimalik vaenlane kiiremini üles leida

Silmaliigutused on olulised ka üllatuse, viha ja õnnega seotud näoilmete puhul.

Emotsioonid määravadki seda, kui palju valgust silma jõuab ehk kui palju ja kui teravalt me midagi näeme.

"Kaldume arvama, et me tajume midagi alles siis, kui pilt on silmade ja nägemisnärvi kaudu ajju jõudnud, kuid emotsioonid mõjutavad nägemist juba algusest peale, "selgitas uurija.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.


Novaator.ee