Näoilmeid peetakse eelkõige sotsiaalse suhtlemisega seotud signaalideks. 

Kuid juba Charles Darwin väitis, et näoilmed ei saa olla vaid kultuuriga seotud tunnused, mis antakse edasi jäljendamise abil. Vastasel korral peaksid nende tähendused olema hajunud - naeratus võiks tähendada ühele inimesele õnne ja teisele vastikust. 

USA Cornelli ülikooli teadlaste uurimus pakub 19. sajandi oletusele tuge. Neuroteadlane Adam Anderson pakkus välja teooria, et näoilmete taga on reaktsioon keskkonnast saadavatel signaalidele. 

Uurija väitel on hirmu- ja vastikusgrimasside tekkimise kõige ürgsemaks põhjuseks pupillide laiuse muutumine valguse mõjul.

Hirmuga lähevad silmad suuremaks ja muudavad vaatevälja laiemaks, et võimalik vaenlane kiiresti üles leida. Vastikust tundes tõmbame silmad kissi ja nii teravdame nägemist, et täpselt aru saada, kus tülgastusetekitaja peitub.

Silmaliigutused on olulised ka üllatuse, viha ja õnnega seotud näoilmete puhul.

Emotsioonid määravadki seda, kui palju valgust silma jõuab ehk kui palju ja kui teravalt me midagi näeme.

"Kaldume arvama, et me tajume midagi alles siis, kui pilt on silmade ja nägemisnärvi kaudu ajju jõudnud, kuid emotsioonid mõjutavad nägemist juba algusest peale, "selgitas uurija.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.


Novaator.ee

Korras silmadega inimesel ei ole niisama lihtne mõista, kuidas näeb halva silmanägemisega kaaslane. Siinkohal võiks abiks olla simulaatorist, kuhu saab sisestada andmed alates väga tugevast lühinägelikkusest kuni väga tugeva kaugelenägevuseni, arvestades ka silindrit ning saada aimu, missugune paistab maailm nägemishäiretega inimesele.

http://www.optiker.at/simulator/

Kui silmad on kontrollitud ja on vajadus prillide järele, siis väljastab silmaarst või optometrist prilli- või läätseretsepti.

Vaatame lähemalt, kuidas kõiki neid andmeid, mis sinna kirja on pandud, mõista.

OD - parem silm;  OS - vasak silm; OU -mõlemad silmad

Sfäär (SPH, SF) tähistab prilliklaasi tugevust ja seda tähistav number on kõigis prilliretseptides kirjas. Numbri ette käib kas „+“ või „-“ märk, mis näitab, kas sa oled kaug- või lühinägev. Number võib suuremaks või väiksemaks muutuda 0,25 – se sammuga.

Silinder (CYL) tähendab silindrit ning tähistab astigmatismi. Kui see väli on tühi, siis  tähendab, et astigmatismi pole. Numbri ette käib kas „+“ või „-“ märk, nagu SPH suuruse puhul, ning suurused suurenevad samuti 0,25 – se sammuga.

AXIS (AX või X) ehk kalle – kui on märgitud CYL suurus, siis peab retseptil kindlasti kirjas olema ka kalle kraadides: 0-180 kraadi - näitab, missuguses silma sektoris on astigmatismi vaja korrigeerida.

Prismat kasutatakse selleks, et korrigeerida nn laiska või kõõrdi vaatavat silma.

PD ehk silmavahe on vahekaugus inimese silmaterade e pupillide vahel. Selleks, et prillidest oleks maksimaalselt kasu, peavad prilliklaaside keskkohad asuma kohakuti pupillidega.

ADD – kui vajatakse prilli nii kaugele, kui lähedale vaatamiseks, siis sageli märgitakse kaugele vaatamise tugevusele lisatugevus ADD-na, taas 0,25– se sammuna.

PL = PLANO - tähendab 0 tugevusega klaasi.

Eri maades on levinud erinevad nägemisteravuse märkimisviisid. Vii ennast kurssi.

Eestis kasutatakse nägemisteravuse hindamiseks spetsiaalseid tabeleid, milles on 10-12 rida erineva suurusega tähemärke, ning meetermõõdustikku. Normaalse nägemise korral paistavad 10. rea kujutiste osad 5 meetri kauguselt vaadatuna 1´nurga all. Nägemine on sel juhul 1,0.

Enamik inimesi näeb teravusega 1,0 kuni 0,6. Nägemisteravuse 0,3 kuni 0,6 puhul on nägemine langenud, kuid säilinud on lugemisvõime. Nägemisteravuse puhul alla 0,3 on lugemine võimalik ainult abivahendite (prillid, läätsed) abil.

Ameerikas asub nägemisteravuse tabel klassikaliselt 20 jala kaugusel uuritavast ning nägemisteravuse hindamiseks kasutatakse murdu, näiteks 20/150. Mida väiksem tagumine number, seda parem nägemine.

Ameerika 20/20 nägemisteravus tähendab seda, et  inimene näeb 20 jala kaugusel selgelt neid kujundeid või tähemärke, mida  ”normaalse ” nägemisega inimene peakski nägema 20 jala kauguselt. Seega Ameerika 20/20 vastab Euroopa 1,0 nägemisteravusele.

USAs on kokku lepitud, et nägemisteravus, mis on halvem kui  20/200, märgib ametlikku vaegnägemist (legally blind).

On inimesi, kelle nägemisteravus on normaalsest veelgi parem. Nemad on võimelised selgelt nägema kaugemalt kui normaalse nägemisega inimesed. Vaid üksikutel on nägemine parem kui 2,0 (Amerikas 20/10). Võrdluseks - röövlindude nägemisteravus võib olla isegi 4,0 (Ameerika 20/5).

Allpool tabelis on toodud erinevate kasutatavate märkimisviiside vastavused. (Kliki tabelile, et näha suuremalt.)

Nägemisteravuse tabelil on oma piiratus, selle abil saab kontrollida vaid keskse nägemise teravust, kuid see on vaid üks osa põhjalikust silmakontrollist.

Nägemisteravuse tabeli alusel ei saa mõõta vaatevälja ulatust, kontrastitundlikkust, stereonägemist, värvitaju, silmade akommodatsioonivõimet, silmade siserõhku ja palju muid nägemise parameetreid, mida põhjaliku silmauuringu käigus samuti uuritakse.