Nägemine jääb vananedes viletsamaks. Samuti muutuvad lugemisharjumused, näitas Inglismaa Leicesteri ülikooli uurimus. Kevin Paterson tegi katseid 18-65 aasta vanuste inimestega.

Nad lugesid tekste, mille kirjastiili oli eelnevalt töödeldud – näiteks tõsteti üksikud tähed esile või muudeti osa tekstist häguseks.

Lugemise ajal mõõtis täpne aparatuur katsealuste silmaliigutusi.

Tuli välja, et 18-30 aasta vanuste noorte täiskasvanute jaoks oli kõige kergem lugeda peente detailidega teksti.

Üle 65-aastased lugesid kõige kiiremini lauseid, mis olid muudetud uduseks.

Patersoni sõnul loevad noored ja vanad erinevalt. Aastate lisandudes muutuvad nii silma ehitus kui närviimpulsside liikumine. Seetõttu ei taju me enam pisiasju, mida noores eas nägime ülihästi.

Muutused tekivad ka sellistel inimestel, kellel säilib hea nägemisteravus. Prillidest ega läätsedest siin abi pole.

Õnneks suudavad nägemismeel ja aju muutustega teatava piirini kohaneda. Vanemas eas tunneme sõnu ja lauseid ära eelkõige nende kuju järgi.

Suur osa eakatest saab lugemisega väga hästi hakkama.

Ka Patersoni katsed näitasid, et vanemad inimesed said tekstist sama hästi aru kui noored.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychology and Aging.

Novaator.ee

Artikkel ilmus ajakirjas "Tervendaja" 2010.a. juulis.

Lugesin hiljuti ühest 46-aastasest meditsiiniõena töötavast naisest, kes väidab, et ravis maarohtudega oma lühinägevuse välja ja ei kanna enam prille. Ise ta sellest erilist numbrit ei tee, kuid minu meelest on see ju lausa ime! Selline asi ei saa võimalik olla!

Naine kannatas lühinägevuse all alates 15. eluaastast. Tema prillid olid väga kanged: -8. Loomulikult tekitab see häire tunde, et elu pole täisväärtuslik. Naise ema, kes tunneb huvi rahvameditsiini vastu, soovitas tal kasutada üht rohukogumit. Tütar ajas kaua vastu, sest meditsiin on ju veendumusel, et lühinägevust on võimalik ravida vaid laserlõikusega. Lõpuks andis naine siiski ema pealekäimisele järele ja nõustus aastase ravitsükliga.

Nüüd väidab see naine, et võttis aasta pärast prillid eest ja sai kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas! Mida imet ta siis oma silmadega tegi? Tuleb välja, et ei midagi erilist.

Kõige olulisemad ravi komponendid on tema jutu järgi tahtejõud ja suur soov terveks saada. Kui inimene pole endas kindel, siis ei olevat mõtet üldse alustadagi. Ravi on tegelikult lihtne: ta võttis peotäie kalmusejuuri ja saialilleõisi, valas peale 0,5 l viina, hoidis purki 12 päeva pimedas, seejärel kurnas ja valas viina nii palju juurde, et sai seda 0,5 l. Tinktuuri võttis ta 15 tilka 3 korda päevas pool tundi enne sööki. 15 tilka on umbes 0,5 tl. Seda tõmmist peab jätkuma 2 kuuks. Seejärel tegi naine kuuajase vahe ja kordas ravikuuri. Aasta jooksul jõi ta ära 4 pooleliitrist pudelit tõmmist. Iga ravikuu möödudes lasi ta prilliraamidesse väiksema dioptriga klaasid panna.

Sellise ravi üks tingimus on, et aasta jooksul ei tohi mingil juhul tavitada teisi alkohoolseid jooke, ainult poolteist teelusikatäit raviviina päevas.

Naine teatab, et selline retsept andvat tulemusi ka kaugnägevuse, hallkae ja glaukoomi korral, kui ei ole mingeid vastunäidustusi.

See naine väidab nüüd tõsimeeli, et ta käib juba mitmendat aastat ringi prillideta. Prillide kangus olevat tal -1. Ta pani tähele, et nägemine on seotud stressiga. Näiteks, kui tema isa suri, siis nägemine halvenes. Ta jõi sama skeemi järgi ära 100 g tõmmist ja kõik sai jälle korda. Sellest ajast peale tee ta kord aastas läbi  ühe profülaktikakuuri.

Mida sellest loost arvata? Ehk peaks järele proovima?
               
                                                                Elvi Jõhvist

Korras silmadega inimesel ei ole niisama lihtne mõista, kuidas näeb halva silmanägemisega kaaslane. Siinkohal võiks abiks olla simulaatorist, kuhu saab sisestada andmed alates väga tugevast lühinägelikkusest kuni väga tugeva kaugelenägevuseni, arvestades ka silindrit ning saada aimu, missugune paistab maailm nägemishäiretega inimesele.

http://www.optiker.at/simulator/

Peatselt tuleb müügile aju treeniv iPhone'i rakendus, mis aitab võidelda vananemisest tuleneva nägemise halvenemisega.

Kui nutitelefoni kasutamine GPS seadmena või muusika kuulamiseks on muutunud igapäevaseks, siis nüüd hakkab see osaliselt ka lugemisprille asendama. Nimelt toob ettevõte Ucansi järgmise aasta alguses turule uue mobiilirakenduse GlassesOff, mis aitab vanematel inimestel lugemisprillideta läbi ajada ning pikendab teiste jaoks aega, mil prillideta lugemine veel probleeme ei valmista.

Loe edasi Novaator.ee-st

Me näeme hästi, sest silmalääts suudab kergesti oma kuju muuta. 

Kaugele vaadates on see lamedam ning lähemale vaatamisel ümaram. Vananedes hakkavad lihased väsima, läätse ümardumisvõime väheneb ja inimene vajab raamatu või ajalehe lugemiseks prille.

Naistel tekivad sellised ealised iseärasused varem kui meestel. Kuid põhjuseks pole mitte silmadega seotud muutused vaid hoopis lugemisharjumused ja erinevused käsivarre pikkuses.
Loe edasi novaator.ee-st