Mis on ühist ajutraumapatsientidel ja keskealistel, kes ei saa järsku enam ilma prillideta hakkama? Nende aju on nii aeglane, et nägemisteravus langeb, näitas ajakirjas Scientific Reports ilmunud uurimus.
Sellistele inimestele valmistab raskusi ära tunda kõike, mis on ümbritsetud teiste sarnaste objektidega. Näiteks suurt valgele paberile trükitud A-tähte on kerge märgata, kuid teiste tähtede vahele paigutatuna võtab selle leidmine aega. Taju-uurijad nimetavad seda nähtust ülerahvastusefektiks või tiheliolekuks (crowding effect) ja see paneb meie nägemisele ning esemete äratundmisvõimele piirid. Eriti tugev on tihelioleku mõju inimese külgnägemisele. Tel Avivi ülikooli arstiteadlane Uri Polat oletas, et see võib mõjutada ka otse ette vaatamist. Terava kesknägemise eest vastutab tsentraallohk. See asub võrkkestal kollatähni keskel ja moodustab võrkkestast ligikaudu ühe protsendi. Samas on tsentraallohus nii palju valgustundlikke rakke, et selle ala kaudu saadakse suur osa nägemisteravusega seostuvast infost. Head kesknägemist vajame nii otse ette vaadates ja lugedes kui ka autot juhtides. Polat suutis katsetega näidata, et info ülekülluse puhul satub ka võrkkesta tsentraallohk segadusse ja nägemisteravus väheneb. Mida kauem on vaatamiseks aega, seda väiksem on tihelioleku mõju. Polati sõnul töötavad silmad ja närvisüsteem käsikäes. Aju peab silmade kaudu saadava info töötlemisega järge pidama ning panema kokku tervikpildi. Inimese nägemismeel on erakordselt paindlik, kuid muutustega kohanemiseks kulub aega. Suurel kiirusel sõitvas autos pole võimalik teeviitu lugeda. Liiga kiiresti vahelduv telepilt ei lase märgata detaile. Kui vaatamiseks on rohkem aega, saavad hea nägemisega inimesed siiski vajaliku info kätte. Teadlase kinnitusel on võimalik luua harjutuste süsteem, mis aeglasemaid ajusid tagant kiirustaks. Esialgsete katsete põhjal lubab selline treening inimestel paremini näha ja ilma prillideta lugeda. Novaator.ee
1 Comment
Nägemine jääb vananedes viletsamaks. Samuti muutuvad lugemisharjumused, näitas Inglismaa Leicesteri ülikooli uurimus. Kevin Paterson tegi katseid 18-65 aasta vanuste inimestega.
Nad lugesid tekste, mille kirjastiili oli eelnevalt töödeldud – näiteks tõsteti üksikud tähed esile või muudeti osa tekstist häguseks. Lugemise ajal mõõtis täpne aparatuur katsealuste silmaliigutusi. Tuli välja, et 18-30 aasta vanuste noorte täiskasvanute jaoks oli kõige kergem lugeda peente detailidega teksti. Üle 65-aastased lugesid kõige kiiremini lauseid, mis olid muudetud uduseks. Patersoni sõnul loevad noored ja vanad erinevalt. Aastate lisandudes muutuvad nii silma ehitus kui närviimpulsside liikumine. Seetõttu ei taju me enam pisiasju, mida noores eas nägime ülihästi. Muutused tekivad ka sellistel inimestel, kellel säilib hea nägemisteravus. Prillidest ega läätsedest siin abi pole. Õnneks suudavad nägemismeel ja aju muutustega teatava piirini kohaneda. Vanemas eas tunneme sõnu ja lauseid ära eelkõige nende kuju järgi. Suur osa eakatest saab lugemisega väga hästi hakkama. Ka Patersoni katsed näitasid, et vanemad inimesed said tekstist sama hästi aru kui noored. Uurimus ilmus ajakirjas Psychology and Aging. Novaator.ee Peatselt tuleb müügile aju treeniv iPhone'i rakendus, mis aitab võidelda vananemisest tuleneva nägemise halvenemisega.
Kui nutitelefoni kasutamine GPS seadmena või muusika kuulamiseks on muutunud igapäevaseks, siis nüüd hakkab see osaliselt ka lugemisprille asendama. Nimelt toob ettevõte Ucansi järgmise aasta alguses turule uue mobiilirakenduse GlassesOff, mis aitab vanematel inimestel lugemisprillideta läbi ajada ning pikendab teiste jaoks aega, mil prillideta lugemine veel probleeme ei valmista. Loe edasi Novaator.ee-st Me näeme hästi, sest silmalääts suudab kergesti oma kuju muuta.
Kaugele vaadates on see lamedam ning lähemale vaatamisel ümaram. Vananedes hakkavad lihased väsima, läätse ümardumisvõime väheneb ja inimene vajab raamatu või ajalehe lugemiseks prille. Naistel tekivad sellised ealised iseärasused varem kui meestel. Kuid põhjuseks pole mitte silmadega seotud muutused vaid hoopis lugemisharjumused ja erinevused käsivarre pikkuses. Loe edasi novaator.ee-st |
Märksõnad
All
|