Me näeme värve silma võrkkestas asuvate kolvikesteks nimetatud rakkude abil. Tavapäraselt on inimesel kolme tüüpi kolvikesi, mis neelavad valgust eri lainepikkustel. Värvipimedatel on üht tüüpi kolvikesed muteerunud ega tööta korralikult. Samal kombel ehk dikromaatiliselt näeb maailma suur osa imetajatest – sealhulgas koerad ja Ameerika mandril elutsevad ahvid.
Paljud füsioloogid on pikka aega uskunud, et on olemas inimesi, kel on nelja tüüpi kolvikesi. Seetõttu peaksid nad suutma näha miljoneid erinevaid värvitoone, mida keegi teine ei näe. 1948 aastal avastas Hollandi geneetik Hugo de Vries, et punavärvipimedatel meestel on üht tüüpi kolvikesed muteerunud. Punase ja rohelise nägemise eest vastutavad kolvikesed päranduvad X-kromosoomi kaudu. Nii esineb seisund enamasti meestel, sest neil on vaid üks X-kromosoom. De Vries testis ühe värvipimeda mehe tütreid ja avastas, et need eristavad erakordselt palju punase varjundeid. Nende silma võrkkestas olid olemas nii mutantsed kolvikesed kui kõik kolm töökorras rakutüüpi. De Vries oletas, et lisakolvike lubab naistel eristada rohkem värvitoone. Sellist nägemisviisi nimetatakse tetrakromaatiliseks nägemiseks. Inglise Newcastle´i ülikooli uurija Gabriele Jordan arvestas välja, et kuna värvipimedus on eurooplaste hulgas üsna tavaline, võiks ka tetrakromaatilise nägemisega naisi olla kuni 12 protsenti. Ta uuris värvipimedate meeste emasid, kelle kohta oli teada, et neil oli olemas muteerunud lisakolvike. Keegi naistest ei näidanud välja erakordset värvitaju ja seetõttu võis arvata, et nende mutantkolvikesed polnud aktiivsed. Seejärel otsis Jordan veel lisakolvikestega naisi ja testis neid erilise arvutiprogrammiga, mis segas kokku punaseid ja rohelisi toone. Nii õnnestus tal leida noor Põhja-Inglismaal elav naine, kes näeb maailma tetrakromaatiliselt. Tõenäoliselt näeb ta umbes sadat miljonit värvitooni, mis jäävad tavainimesele tabamatuks. Kuidas maailma talle paistab? Seda ei oska ta kirjeldada. Samal moel jääb tavalise nägemisega inimene hätta punavärvipimedale punast värvust iseloomustades. Tajuga tegelevad psühholoogid oletavad, et kõik nelja kolvikesetüübiga naised on suutelised tetrakromaatiliseks nägemiseks, kuid nad peavad selle võime enda jaoks avastama. Värvilised esemed meid ümber on loodud tavanägemisega inimeste poolt ja endataoliste jaoks. Ka looduses ei pruugi olla piisavalt palju erinevaid toone, et sellise nägemise potentsiaali täielikult ära kasutada. Allikas: Novaator.ee
0 Comments
|
Märksõnad
All
|