Ilusate ilmadega mudilaste toast välja ajamine ei tee head mitte ainult nende füüsisele, vaid parandab oluliselt ka silmanägemist, mida rikub pidev ekraanide ees istumine.

Qvalitase arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi ütles kahtluseta, et nutiseadmed rikuvad tänapäeval väikelaste silmanägemist. Kui aastaid tagasi kirjutati prillid stereotüüpide järgi nina raamatutes istuvatele «nohikutele», siis nüüd on nendeks mängukonsoolide ning tahvelarvutite ja nutitelefonide sõbrad.

«Raamat ei ole kasutaja jaoks nii siduv – seda saab lugeda, käest ära panna ja hiljem jätkata sealt, kus pooleli jäi. Nutiseadmed, mängud ja sotsiaalvõrgustikud tekitavad sõltuvust ning neid kiputakse tundide kaupa vaatama. Pea on pikalt allapoole suunatud, see aga tekitab rühihäireid,» lausus Vaarandi.

Optometrist selgitas, et kuigi raamat küll peegeldab valgust silma tagasi, ei ole see ise valgusallikas. «Nutiseadmed paraku kiirgavad ise valgust ning see võib muutuda silmale väsitavaks,» tõdes ta.

Tema sõnul on reegel see, et laps ei tohiks päevas üle kolme tunni nutiseadmega tegeleda. «Võiks öelda nii, et mida vähem, seda parem, sest silm pingutab oluliselt rohkem lähedale vaadates ehk lääts peab tekitama plusstugevust lihasjõuga,» selgitas Vaarandi.

Möödunud aasta terviseuuringud näitavad kooliõpilaste silmanägemise halvenemist. Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid töötavad kooliõed vaatasid mullu läbi 14 997 Tallinna õpilast. Läbivaadatud lastest 3267-l ehk enam kui viiendikul tuvastati nägemisteravuse langus.

Vaarandi selgitas, et kui imik sünnib, on tema nägemisteravus alguses väga madal, kuid see kasvab ühes vanusega. Koolieaks peaks lapse nägemisteravus olema 80–100 protsenti. Väikelastel on peamiselt probleeme just lähedale vaatamisega ehk neile väljastatakse rohkem pluss- kui miinusklaase.

Pärilikkusel on silmanägemise mõjutajana Vaarandi kinnitusel tegelikult väike roll, umbes kaks-kolm protsenti. «Ülejäänud juhud on kõik seotud sellega, et silmad ei saa piisavalt stimulatsiooni. Lapse silm peab õppima nägema erinevates tingimustes ja erinevatele kaugustele,» rääkis Vaarandi.

Silma jaoks on Vaarandi kinnitusel hea dünaamiline keskkond õues mängimine. «Mõlemad silmad saavad stimulatsiooni võrdsel määral igale kaugusele vaatamiseks,» kiitis ta.

Enamjaolt ei saa lapsed silma­nägemise halvenemisest ise arugi. «Neil on väga harva kaebusi, sest kui nad millegagi koos kasvavad, ongi see viis, kuidas nemad maailma tajuvad. Hägune pilt on tema jaoks normaalne, sest ta ei oska seda millegagi võrrelda,» lausus Birgit Vaarandi. Tema sõnul võiks lapsed esimest korda silmakontroll viia kolmandal eluaastal.

Tarbija24»Tervis
Autor: Liis Velsker

Mis on ühist ajutraumapatsientidel ja keskealistel, kes ei saa järsku enam ilma prillideta hakkama? Nende aju on nii aeglane, et nägemisteravus langeb, näitas ajakirjas Scientific Reports ilmunud uurimus.

Sellistele inimestele valmistab raskusi ära tunda kõike, mis on ümbritsetud teiste sarnaste objektidega. Näiteks suurt valgele paberile trükitud A-tähte on kerge märgata, kuid teiste tähtede vahele paigutatuna võtab selle leidmine aega.

Taju-uurijad nimetavad seda nähtust ülerahvastusefektiks või tiheliolekuks (crowding effect) ja see paneb meie nägemisele ning esemete äratundmisvõimele piirid. Eriti tugev on tihelioleku mõju inimese külgnägemisele.

Tel Avivi ülikooli arstiteadlane Uri Polat oletas, et see võib mõjutada ka otse ette vaatamist. Terava kesknägemise eest vastutab tsentraallohk. See asub võrkkestal kollatähni keskel ja moodustab võrkkestast ligikaudu ühe protsendi. Samas on tsentraallohus nii palju valgustundlikke rakke, et selle ala kaudu saadakse suur osa nägemisteravusega seostuvast infost. Head kesknägemist vajame nii otse ette vaadates ja lugedes kui ka autot juhtides.

Polat suutis katsetega näidata, et info ülekülluse puhul satub ka võrkkesta tsentraallohk segadusse ja nägemisteravus väheneb. Mida kauem on vaatamiseks aega, seda väiksem on tihelioleku mõju.

Polati sõnul töötavad silmad ja närvisüsteem käsikäes. Aju peab silmade kaudu saadava info töötlemisega järge pidama ning panema kokku tervikpildi. Inimese nägemismeel on erakordselt paindlik, kuid muutustega kohanemiseks kulub aega.

Suurel kiirusel sõitvas autos pole võimalik teeviitu lugeda. Liiga kiiresti vahelduv telepilt ei lase märgata detaile. Kui vaatamiseks on rohkem aega, saavad hea nägemisega inimesed siiski vajaliku info kätte.

Teadlase kinnitusel on võimalik luua harjutuste süsteem, mis aeglasemaid ajusid tagant kiirustaks. Esialgsete katsete põhjal lubab selline treening inimestel paremini näha ja ilma prillideta lugeda.

Novaator.ee

Nägemine jääb vananedes viletsamaks. Samuti muutuvad lugemisharjumused, näitas Inglismaa Leicesteri ülikooli uurimus. Kevin Paterson tegi katseid 18-65 aasta vanuste inimestega.

Nad lugesid tekste, mille kirjastiili oli eelnevalt töödeldud – näiteks tõsteti üksikud tähed esile või muudeti osa tekstist häguseks.

Lugemise ajal mõõtis täpne aparatuur katsealuste silmaliigutusi.

Tuli välja, et 18-30 aasta vanuste noorte täiskasvanute jaoks oli kõige kergem lugeda peente detailidega teksti.

Üle 65-aastased lugesid kõige kiiremini lauseid, mis olid muudetud uduseks.

Patersoni sõnul loevad noored ja vanad erinevalt. Aastate lisandudes muutuvad nii silma ehitus kui närviimpulsside liikumine. Seetõttu ei taju me enam pisiasju, mida noores eas nägime ülihästi.

Muutused tekivad ka sellistel inimestel, kellel säilib hea nägemisteravus. Prillidest ega läätsedest siin abi pole.

Õnneks suudavad nägemismeel ja aju muutustega teatava piirini kohaneda. Vanemas eas tunneme sõnu ja lauseid ära eelkõige nende kuju järgi.

Suur osa eakatest saab lugemisega väga hästi hakkama.

Ka Patersoni katsed näitasid, et vanemad inimesed said tekstist sama hästi aru kui noored.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychology and Aging.

Novaator.ee

Ameerika Ühendriikides asuva Wisconsini Meditsiiniülikooli teadlased leidsid uuringus, et inimestel, kes liiguvad aktiivselt ja treenivad kolm korda nädalas, on tunduvalt väiksem tõenäosus jääda lühinägelikuks kui istuva elustiiliga inimestel.

"Vanus on tavaliselt üks kõige tavalisemaid põhjuseid mida seostatakse silmahaigustega või nägemise halvenemisega, kuid see on faktor, mida ei saa muuta," ütles teadlane Ronald Klein uuringu kohta, Huffington Posti vahendusel. "Elustiilist tulenevad harjumused, nagu suitsetamine, regulaarne alkoholi joomine ja vähene liikuvus - neid saab iga inimene muuta enda silmanägemise parandamiseks," lisas Klein.

Uuringus analüüsiti 5000 inimest vanusevahemikus 43-84. Nende nägemist jälgiti 20 aastat.

Selgus, et aeg-ajalt seltskonnas joovatel inimestel oli 49% võrra väiksem tõenäosus silmanägemise paranemiseks kui karsklastel. Samamoodi leiti, et ahelsuitsetajatel esines nägemisprobleeme kordades rohkem kui mittesuitsetajatel.

Kahjuks ei saa väita kindlalt, et tervislik elustiil parandab nägemist, sest uuring näitas vaid seoseid nägemise halvenemise ja tervisliku elustiili vahel. "Meil on vaja veel teha lisauuringuid, et määrata lõplikult kindlaks, kas elustiili täielik muutmine võib nägemist märgatavalt mõjutada," lausus Klein.


Sport.Delfi.ee

Näoilmeid peetakse eelkõige sotsiaalse suhtlemisega seotud signaalideks. 

Kuid juba Charles Darwin väitis, et näoilmed ei saa olla vaid kultuuriga seotud tunnused, mis antakse edasi jäljendamise abil. Vastasel korral peaksid nende tähendused olema hajunud - naeratus võiks tähendada ühele inimesele õnne ja teisele vastikust. 

USA Cornelli ülikooli teadlaste uurimus pakub 19. sajandi oletusele tuge. Neuroteadlane Adam Anderson pakkus välja teooria, et näoilmete taga on reaktsioon keskkonnast saadavatel signaalidele. 

Uurija väitel on hirmu- ja vastikusgrimasside tekkimise kõige ürgsemaks põhjuseks pupillide laiuse muutumine valguse mõjul.

Hirmuga lähevad silmad suuremaks ja muudavad vaatevälja laiemaks, et võimalik vaenlane kiiresti üles leida. Vastikust tundes tõmbame silmad kissi ja nii teravdame nägemist, et täpselt aru saada, kus tülgastusetekitaja peitub.

Silmaliigutused on olulised ka üllatuse, viha ja õnnega seotud näoilmete puhul.

Emotsioonid määravadki seda, kui palju valgust silma jõuab ehk kui palju ja kui teravalt me midagi näeme.

"Kaldume arvama, et me tajume midagi alles siis, kui pilt on silmade ja nägemisnärvi kaudu ajju jõudnud, kuid emotsioonid mõjutavad nägemist juba algusest peale, "selgitas uurija.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.


Novaator.ee

Tuleb välja, et 3D televisioon võib olla ohtlik lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele.

Lastel on teatud arenguhäire, mis võib peatada sügavustaju väljaarenemise - strabismi nime all teatud meditsiiniline seisund ei lase silmadel fokuseerida ühele ja samale objektile, sarnaselt 3D filmi vaatamisel. Tulemuseks on sügavustaju nõrgenemine.

Audioholics veebisaidi taga olevad isikud võtsid ühendust Sega mängukonsooli kolmemõõtmelist pilti arendanud spetsialistiga - juba 15 aastat tagasi üritati virtuaalreaalsust kolmandasse mõõtmesse viia. Tuleb välja, et Sega avastas tõsised terviseriskid seadme kasutajatel projekti käigus ning nii raportid kui ka projekt ise peideti salamahti kalevi alla. Praegusel 3D revolutsioonil aga sellisele ohule tähelepanu ei juhita ning see võib valusalt mingil hetkel kätte maksta.

Minut.ee

LED-tuled võivad parandamatult kahjustada inimese silma võrkkesta, leiti  Madridis tehtud uuringuga.             

LED-tulesid peetakse väga efektiivseks  alternatiiviks traditsioonilistele hõõglampidele, kuna need kasutavad kuni 85%  vähem energiat ja võivad vastu pidada kuni kümme aastat. Neid kasutatakse juba  laialdaselt mobiiltelefonides, telerites, arvutiekraanides ja ka kodudes seniste  lampide asemel. LED-lampide valgus tuleb sinise ja violetse spektri lühema  pikkusega valguslainetest, pikaajaline kokkupuude sellise valgusega võib  kahjustada uuringu korraldanud teadlaste sõnul aga inimese silma võrkkesta, mis  koosneb valgustundlikust koest. Probleem võib tulevikus tõsisemakski muutuda,  kuna lapsed hakkavad kasutama elektroonilisi seadmeid üha nooremas eas. Inimese  silmad ei ole teadlaste sõnul loodud mitte otse valgusesse vaatama, vaid valguse  abil vaatama. Katsed näitasid, et LED-valgus põhjustab võrkkesta pigmendi  epiteelrakkude märkimisväärset kahjustumist.

Tänapäeva inimese silmad on  lahti 6000 tundi aastas, enamiku sellest ajast mõjutab neid kunstvalgus. Et  silmi kaitsta, kutsuvad mõned eksperdid üles valmistama LED-lampidele sinise  valguslaine kaitseks filtreid.

Varasemast Belgias tehtud uuringust selgus,  et LED-lambid kahjustavad galeriides ja muuseumides kunstiteoseid: need on  pleegitanud näiteks Van Goghi ja Cézanne’i maale.

Allikas: Daily Mail, vahendas ajakiri Naised 

Silmaläätse kattev sarvkesta-kude on inimorganismis ainulaadne selle poolest, et tegu on ainsa eluskoega, mis ei saa toitaineid otse veresoontest.
Kuna iga läätse jaoks on läbipaistvus kriitilise tähtsusega omadus, toimetatakse sarvkesta toitaineid kaudselt kehasiseselt silmamuna täitva läbipaistva vedeliku ehk silma vesivedeliku vahendusel ning kehaväliselt pisaratega.

Ainulaadse koe teeb veelgi ainulaadsemaks tõik, et ka hapnikku ei toimetata sellesse mitte vereringe kaudu, nagu kõigisse teistesse kehakudedesse.

Sarvkesta-kude omandab vajaliku hapniku hoopis otse õhust, millega see kokku puutub — hapnik lahustub pisaratesse ja imendub neist vahetult sarvkesta.

Allikas Forte.ee

Maailma tippu kuuluvad jalgpallurid, hoki- ja ragbimängijad paistavad silma eriti hea nägemistaju poolest. Testides ületavad nad keskmist üliõpilast mäekõrguselt.

Kanada Montreali ülikoolis visuaalset taju uuriv professor Jocelyn Flaubert kutsus katseisse mängijaid Inglise tippjalgpalliklubidest, hokiliigast NHL ja Prantsusmaa parimatest ragbimeeskondadest.

Selgus, et meeskonnamängudes maailma tippu kuuluvad profisportlased suudavad visuaalseid olukordi jälgida ja kirjeldada ülikiiresti ja täpselt. Selle võime poolest on nad üle tipptaseme amatöörsportlastest, kes omakorda edestavad tavalisi üliõpilasi.

Katsetes osales 102 profisportlast, 173 tippamatööri USA ülikoolide spordiprogrammidest ja Euroopa olümpiatreeningkeskusest ning 33 mittesportlasest üliõpilast.

Sporditippude aju-uuringutel on varem leitud, et nende ajukoores on teatud piirkond oluliselt suurem kui inimestel, kes ei ole nii palju treeninud.

Flaubert on loonud arvutiprogrammi NeuroTracker, mille peal viie päeva jooksul tegid kõik katseis osalenud läbi kokku 15 seeriat. Neile näidati tumedal ekraanil liikuvaid pallikesi, millest osa märgiti ära – nende pallide liikumist pidi edaspidi silmas pidama. Katse kirjelduseks vaata alljärgnevat pilti.

Viiepäevase katse mõte oli uurida, kuidas sama ülesande harjutamine nende päevade jooksul kolme eri rühma puhul mõjub.

Katse oli üles ehitatud sellisena, et ükski sportlane ei saanud tänu oma treenitusele või mängukogemustele eeliseid, sest olukord ei meenutanud ühtki sportmängu.

Profisportlased said visuaalse taju kontrollile ülesehitatud ülesannetega hakkama kõige paremini, paremuselt olid amatöörsportlased, kõige nigelamad olid tudengid.

Flaubert oletab, et spordimaailma tipud on võimelised ülimaks kontsentreerumiseks, et uudses olukorras hakkamasaamist harjutada. “See on osa intelligentsusest, mis võib olla nende puhul üks võtmeoskusi,” ütles ta.

Küsimus ei ole mitte ainult võimes näha, vaid ka nähtust arusaamises ja sellele reageerimises. Sportlastel on võime hoida korraga tähelepanus paljusid liikuvaid sündmusi ja teha seda sealjuures väga kiiresti ja efektiivselt. Lisaks suudavad nad uusi oskusi omandada kiiremini kui teised.

Sportlaste kiire omandamisvõime on üks nende edu võtmetegureid. Flaubert märgib, et pole selge, kas selline kiire õppimisvõime on kaasasündinud, mis lõpuks on viinud sportlased mängima nendesse maailma tippmeeskondadesse või on see saavutatud tugeva treengu abil.

Artikkel ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Allikas: Novaator.ee

Me näeme värve silma võrkkestas asuvate kolvikesteks nimetatud rakkude abil. Tavapäraselt on inimesel kolme tüüpi kolvikesi, mis neelavad valgust eri lainepikkustel. Värvipimedatel on üht tüüpi kolvikesed muteerunud ega tööta korralikult. Samal kombel ehk dikromaatiliselt näeb maailma suur osa imetajatest – sealhulgas koerad ja Ameerika mandril elutsevad ahvid.

Paljud füsioloogid on pikka aega uskunud, et on olemas inimesi, kel on nelja tüüpi kolvikesi. Seetõttu peaksid nad suutma näha miljoneid erinevaid värvitoone, mida keegi teine ei näe.

1948 aastal avastas Hollandi geneetik Hugo de Vries, et punavärvipimedatel meestel on üht tüüpi kolvikesed muteerunud. Punase ja rohelise nägemise eest vastutavad kolvikesed päranduvad X-kromosoomi kaudu. Nii esineb seisund enamasti meestel, sest neil on vaid üks X-kromosoom.

De Vries testis ühe värvipimeda mehe tütreid ja avastas, et need eristavad erakordselt palju punase varjundeid. Nende silma võrkkestas olid olemas nii mutantsed kolvikesed kui kõik kolm töökorras rakutüüpi. De Vries oletas, et lisakolvike lubab naistel eristada rohkem värvitoone. Sellist nägemisviisi nimetatakse tetrakromaatiliseks nägemiseks.

Inglise Newcastle´i ülikooli uurija Gabriele Jordan arvestas välja, et kuna värvipimedus on eurooplaste hulgas üsna tavaline, võiks ka tetrakromaatilise nägemisega naisi olla kuni 12 protsenti. Ta uuris värvipimedate meeste emasid, kelle kohta oli teada, et neil oli olemas muteerunud lisakolvike. Keegi naistest ei näidanud välja erakordset värvitaju ja seetõttu võis arvata, et nende mutantkolvikesed polnud aktiivsed.

Seejärel otsis Jordan veel lisakolvikestega naisi ja testis neid erilise arvutiprogrammiga, mis segas kokku punaseid ja rohelisi toone. Nii õnnestus tal leida noor Põhja-Inglismaal elav naine, kes näeb maailma tetrakromaatiliselt. Tõenäoliselt näeb ta umbes sadat miljonit värvitooni, mis jäävad tavainimesele tabamatuks. Kuidas maailma talle paistab? Seda ei oska ta kirjeldada. Samal moel jääb tavalise nägemisega inimene hätta punavärvipimedale punast värvust iseloomustades.

Tajuga tegelevad psühholoogid oletavad, et kõik nelja kolvikesetüübiga naised on suutelised tetrakromaatiliseks nägemiseks, kuid nad peavad selle võime enda jaoks avastama. Värvilised esemed meid ümber on loodud tavanägemisega inimeste poolt ja endataoliste jaoks. Ka looduses ei pruugi olla piisavalt palju erinevaid toone, et sellise nägemise potentsiaali täielikult ära kasutada.

Allikas: Novaator.ee