Inimese silma katab eestpoolt läbipaistev sarvkest. Siiani teati, et sarvkest koosneb viiest erinevast kihist, mis on ühendatud kollegeenikiududega. Inglise Nottinghami ülikooli teadlased avastasid seni teadmata kuuenda kihi.

Vaid 15 mikromeetri paksune kiht sai nime avastuse teinud uurimisrühma juhi Harminder Dua järgi. Võrdluseks – kogu sarvkesta läbimõõt on 0,5 millimeetrit ehk 550 mikromeetrit. Dua kiht paikneb sarvkesta tagumises osas ning on väga tugev ja elastne.

See leiti koepankade sarvkestanäidiste uurimisel. Dua ja tema kaastöölised süstisid sarvkesta eri kihtide vahele tillukesi õhumulle ja jälgisid seda võimsa elektronmikroskoobiga.

Dua sõnul pakub uue kihi leidmine selgituse paljude silmahaiguste tekkimisele. Näiteks hakkab mõnikord silma sarvkesta kogunema vedelikku. Selle põhjuseks võib olla pisike pisar, mis on tunginud vastavastatud kihi sisse. Silma ehituse parem tundmine lubab kirurgidel teha edukamaid operatsioone.

Uurimus ilmus ajakirjas Ophthalmology. Vahendas Novaator.ee

Artikkel ilmus ajakirjas "Tervendaja" 2010.a. juulis.

Lugesin hiljuti ühest 46-aastasest meditsiiniõena töötavast naisest, kes väidab, et ravis maarohtudega oma lühinägevuse välja ja ei kanna enam prille. Ise ta sellest erilist numbrit ei tee, kuid minu meelest on see ju lausa ime! Selline asi ei saa võimalik olla!

Naine kannatas lühinägevuse all alates 15. eluaastast. Tema prillid olid väga kanged: -8. Loomulikult tekitab see häire tunde, et elu pole täisväärtuslik. Naise ema, kes tunneb huvi rahvameditsiini vastu, soovitas tal kasutada üht rohukogumit. Tütar ajas kaua vastu, sest meditsiin on ju veendumusel, et lühinägevust on võimalik ravida vaid laserlõikusega. Lõpuks andis naine siiski ema pealekäimisele järele ja nõustus aastase ravitsükliga.

Nüüd väidab see naine, et võttis aasta pärast prillid eest ja sai kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas! Mida imet ta siis oma silmadega tegi? Tuleb välja, et ei midagi erilist.

Kõige olulisemad ravi komponendid on tema jutu järgi tahtejõud ja suur soov terveks saada. Kui inimene pole endas kindel, siis ei olevat mõtet üldse alustadagi. Ravi on tegelikult lihtne: ta võttis peotäie kalmusejuuri ja saialilleõisi, valas peale 0,5 l viina, hoidis purki 12 päeva pimedas, seejärel kurnas ja valas viina nii palju juurde, et sai seda 0,5 l. Tinktuuri võttis ta 15 tilka 3 korda päevas pool tundi enne sööki. 15 tilka on umbes 0,5 tl. Seda tõmmist peab jätkuma 2 kuuks. Seejärel tegi naine kuuajase vahe ja kordas ravikuuri. Aasta jooksul jõi ta ära 4 pooleliitrist pudelit tõmmist. Iga ravikuu möödudes lasi ta prilliraamidesse väiksema dioptriga klaasid panna.

Sellise ravi üks tingimus on, et aasta jooksul ei tohi mingil juhul tavitada teisi alkohoolseid jooke, ainult poolteist teelusikatäit raviviina päevas.

Naine teatab, et selline retsept andvat tulemusi ka kaugnägevuse, hallkae ja glaukoomi korral, kui ei ole mingeid vastunäidustusi.

See naine väidab nüüd tõsimeeli, et ta käib juba mitmendat aastat ringi prillideta. Prillide kangus olevat tal -1. Ta pani tähele, et nägemine on seotud stressiga. Näiteks, kui tema isa suri, siis nägemine halvenes. Ta jõi sama skeemi järgi ära 100 g tõmmist ja kõik sai jälle korda. Sellest ajast peale tee ta kord aastas läbi  ühe profülaktikakuuri.

Mida sellest loost arvata? Ehk peaks järele proovima?
               
                                                                Elvi Jõhvist

Seitse punkti, mis pakuvad juhtnööre silmade tervise eest hoolitsemisel ja nägemise taastamisel. Põhipunktid lühidalt ja selgelt.

1. Prillid ei ravi silmi.    
Prillid võivad aidata paremini näha, kui silmad on juba rikutud, kuid nad ei ravi halba nägemist. Pigem tekitavad prillid olukorra, kus silm harjub abivahendiga ning muutub veelgi abitumaks. Kui arst on määranud lühinägelikule miinusprillid, siis kanda neid ainult hädavajaduse korral ja mitte mingil juhul ei tohi neid prille kanda lugedes!

2. Väldi ka päikeseprille!
Nagu muude prillidegi puhul, kanna neid nii vähe kui võimalik. Liigne päikeseprillide kasutamine rikub loomulikku kohastumisvõimet ja võib muuta silmad valgustundlikuks. Silm on kohastunud loomulikul moel reageerima valgusele, sõltuvalt valguse tugevusest muutub pupilli suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on pupill suurem, eredas valguses aga väiksem. Ereda päikesega suvepäeval on päikeseprillide asemel parem kasutada nokamütsi või kübarat, mis pakuvad piisavat kaitset otsese päikesekiirguse eest. Teatud annus UV-kiirgust on inimese organismile, sealhulgas silmadele, vajalik. 

3. Lühinägelikkuse puhul pole silmalihased mitte lõdvad, vaid liigselt pinges.
Lähedale vaatamine on silmadele pingutus, meie silmad ei ole mõeldud 30 cm kaugusele vaatamiseks. Peale pingutust peab järgnema lõdvestus, sellepärast on oluline teha lugemise/töötamise vahepeal regulaarseid pause ja vaadata kaugusse. Nii nagu sportlased hoolitsevad selle eest, et peale pingutust saaksid lihased puhkust ja lõdvestuksid, tuleb ka silmalihastele anda puhkust. Pinges lihased lühenevad, kaotavad oma elastsuse ja viivad funktsionaalsete häireteni.

4. Lõdvesta kogu keha!
Nägemise olgu pingevaba. Lõdvesta silmad, nägu, kael, õlad, selg, jalad ... Keha on tervik, mistahes pinged kehas kanduvad edasi keha erinevatesse organitesse ja takistavad vere-, energia- ja lümfiringet, silmad aga vajavad üsna palju energiat. Lükka selg sirgeks, lase varbad kronksust lahti ning lõdvesta oma lõualuud... :) ja tunneta erinevust. Harju olema lõdvestunud.

5. Toitu tervislikult!
Jällegi - keha on tervik, kõik mis sisse söödud, mõjutab ka silmi. Ära mürgita ennast. Ja hoolitse, et saaksid toiduga kätte omale vajalikud vitamiinid ja mineraalid, aminohapped ja rasvad.

6. Liigu rohkem väljas.
Võimalusel ilma prillide ja läätsedeta. Arvesta, et enamus prilliklaase ja läätsesid on UV-filtriga, mis teevad su silmadele pigem kahju kui kasu. Anna oma silmadele võimalus saada rohkem loomulikku valgust, mida nad vajavad. Isegi kui saad oma ruumidesse paigaldada moodsad täisspekterlambid, ei anna nad tegelikult kogu valgusspektrit. Lisaks on väljas võimalik vaadata kaugusesse, lõpmatusse. Kuue meetri kaugune sein toas ei asenda lõpmatusse vaatamist. Kasulik on ka lihtsalt rohkem liigutada, tead ju küll, on tervisele hea, eriti kui seda teha värskes õhus.

7. Silmad saab korda treenides.
Saab. Ära usu neid, kes väidavad vastupidist. Loe ja otsi tõestusmaterjale, neid on piisavalt. Kui nii väidab sinu silmaarst, siis ei ole ta oma erialal tehtud teaduslike uuringutega kursis. Vaheta arsti, leia kompetentsem. Ole ise teadlikum.

Korras silmadega inimesel ei ole niisama lihtne mõista, kuidas näeb halva silmanägemisega kaaslane. Siinkohal võiks abiks olla simulaatorist, kuhu saab sisestada andmed alates väga tugevast lühinägelikkusest kuni väga tugeva kaugelenägevuseni, arvestades ka silindrit ning saada aimu, missugune paistab maailm nägemishäiretega inimesele.

http://www.optiker.at/simulator/

Tänapäevane eluviis, kus viibime suurema osa ajast siseruumides kunstliku valgustuse käes, piirab meie kokkupuudet loomuliku valgusega. Enamgi veel, ärahirmutatuna juttudest päikese kahjulikkusest, minetame igasuguse terve mõistuse ja kaitseme end päikese eest päikeseprillide, kreemide ja määretega, arvestamata, palju me endale sellega kahju teeme. Päike on eluks vajalik ja kuidas saaksime säilitada oma tervist ühe hädavajaliku komponendita. 

Peale selle, et päike on parim D-vitamiini allikas on kindlaks tehtud, et päikesevalgus tugevdab immuunsüsteemi, tapab mikroobe, takistab vähirakkude arenemist, tugevdab südameveresoonkonda, stimuleerib ainevahetust, tõstab tuju ja moraali stimuleerides endorfiinide sünteesi jne... 

Mis puudutab lühinägelikkust ja päikesevalgust, siis selle kohta on piisavalt palju tehtud uuringuid, otsitud põhjuseid ja seoseid. Mõned näited siin:

Hiinas uuriti laste lühinägelikkust ja leiti, et see on pöördvõrdelises seoses õues mängimisega. Lühinägelikkuse suurenemist saab pidurdada kui viibida rohkem loomuliku valguse käes. Viide. 

Ameerika noored, kes tegid rohkem väljas sporti, kannatasid vähem lühinägelikkuse käes. Viide.

Taiwani maapiirkondade noorte hulgas läbiviidud uuringus nenditi, et õues tehtavad tegevused on "oluline kaitsefaktor lühinägelikkuse vastu". Viide. 

Singapuri teismelistel leiti õues viibimine kaitsvat lühinägelikkuse progresseerumise eest. Viide.

Ka geeniteadlased, kes avastasid lühinägelikkuse geeni, on arvamusel, et geeni väljendumiseks on vajalik mingi keskkonnategur. Viide. Osa teadlaste arvates võib selliseks teguriks olla loomuliku valguse (päikese) vähesus. Viide.

Kuipalju on siis vaja õues viibida? Tahaks vastata, et niipalju kui võimalik, ent kui see jääb liiga üldsõnaliseks, siis pakub nägemishäirete uurija Kathryn Rose välja 10-14 tundi nädalas kui  miinimumi. 

Tavaliselt on esmane soovitus nägemise korrigeerimiseks kanda prille. Kui see pole mingil põhjusel võimalik või on ebamugav, võib kasutada kontaktläätsi. Läätsed valitakse sageli just mugavuse pärast. Sportides ja muidu aktiivselt liikudes võivad prillid olla tülikad. Suure lühinägelikkuse korral on ka nägemine läätsedega parem kui prillidega, kuna prillid moonutavad.

Siinjuures tekibki oht, et läätsi hoitakse silmas liiga kaua. Nii võib tekkida silma sarvkesta seesmise kihi ehk endoteeli kahjustus, mis ei parane. Tervamaks probleemiks võib see muutuda alles vanemas eas.

Praktiliselt kõigil läätsekandjatel on sarvkesta eespinnal hapnikuvaegusest tingitud mikrodefektid. Isegi suure hapniku läbilaskvusega läätsed ei ole silmale päris ohutud.

Tegelikult võivad inimesed oma silmi kahjustada ka siis, kui nad ei täida oma läätsede eest hoolitsemisel õigeid hügieeninõudeid. Kontaktläätse pind on vaatamata näilisele siledusele tegelikult täis mikropoore, kuhu saavad pesastuda mitmesugused silmahaigusi põhjustavad mikroobid. Ka puhastamata läätsekonteiner võib olla bakterite kasvulava.

Teadlased uurisid läätsede kasutamisega seotud kõrvaltoimete esinemissagedust erinevate silikoonhüdrogeelläätsede ja läätsehooldusvahendite kombinatsioonides.

Uuriti viie läätsematerjali
- Galyfilcon A (Johnson & Johnson)
- Lotrafilcon A (CIBA VISION)
- Lotrafilcon B (CIBA VISION)
- Senofilcon A (Johnson & Johnson)
- Balafilcon A (Baush & Lomb)

ja nelja hoolduvahendi
- AQuify (CIBA VISION)
- Clear Care (CIBA VISION)
- OPTI-FREE Express (Alcon)
- OPTI-FREE RepleniSH (Alcon)
kombinatsioone.

Kõrvaltoimete esinemissagedus varieerus tugevalt erinevate uuritud läätsede ja hoolduvahendite kombinatsioonides, olles väikseim vesinikperoksiidi sisaldava läätsehooldusvahendi puhul.

Läätsede kandmise kõrvaltoimetena registreeriti erinevaid sarvkesta põletikke ja haavandeid ning läätsedest tingitud silmade punetust. 50% esinenud kõrvaltoimetest olid kerged või asümptomaatilised.

Kõrvaltoimete esinemine ei olnud oluliselt sõltuv läätse tüübist, kuid sõltus oluliselt kasutatava läätsevedeliku tüübist. Analüüs näitas, et kõrvaltoimeid esines kõige vähem Clear Care läätsehooldusvahendi kasutamise puhul.

Allolevas tabelis on kokkuvõtvalt saadud tulemused.
(Kliki tabelile, et näha suuremalt)

Artikkel ilmus ajakirjas Archives of Ophthalmology 2009;127(12):1616-1623
Artikkel on täies mahus kättesaadav siit.

Ameerika teadlased viisib läbi pikaajalise uuringu lühinägelikkuse uute juhtude raporteerimise kohta lastel. Uuring viidi läbi aastatel 1989 kuni 2009. Valimisse oli kaasatud 4927 5-16 aastast erinevast rassist last.

Uuringu perioodil diagnoositi 16,4% osalenud lastest lühinägelikkus. Diagnoosi saamise ajal oli laste vanus 7-16 aastat. Osakaal suurenes igal aastal kuni 11 aasta vanuseni, seejärel hakkas langema.

Lühinägelikkus tekkis uuringus osalenud 27,3% asiaatidest, 21,4% hispaanlastest, 14,5% indiaanlastest, 13,9% afroameeriklastest ja 11% valgetest. Naistel oli juhtumeid rohkem kui meestel (18,5% vs 14,5%). Normaalse sünnikaaluga lastel oli  juhtumeid rohkem kui väikese sünnikaaluga lastel (16,9% vs 15,5%).

Uuring ilmus ajakirjas Archives of Ophthalmology 2012;130(10):1274-1279

Pigistav lips soodustab silmade siserõhu suurenemist ning võib viia glaukoomi tekkimiseni. Suuremal osal lipsukandjatest on silma siserõhk pärast kolmeminutilist lipsukandmist 20 protsenti normaalsest kõrgem. Pärast lipsu äravõtmist normaliseerub rõhk taas mõne minuti jooksul.

Arstide arvates pigistab lips kaelaveene niivõrd, et vere tagasivool on takistatud, tekitades ülerõhu, kirjutab Focus Online. Pikaajaline pingul lipsu kandmine võib viia kroonilise ülerõhu tekkimiseni silmas. Lahendus on lihtne – lipsusõlme ei tohi liiga pingule tõmmata.

Glaukoom on üks levinumaid silmahaigusi, mida esineb umbes ühel protsendil elanikkonnast. Pidev ülerõhk silmas võib viia silmanärvi kahjustumiseni.

Hiljutine Ameerikas läbiviidud uuring näitas, et rosmariin sisaldab palju antioksüdante. Üks neist on karnosiinhappe, mis aitab kaitsta silmade tervist.

Sellise järelduse tegid Ameerika Sanford-Burnhami Meditsiiniuuringute Instuudi teadlased. Nad leidsid, et karnosiinhappe kaitseb sarvkesta degeneratsiooni,  valguse põhjustatud võrkkesta kahjustuste ja vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni vastu. Kollatähni degeneratsiooni on kollatähni (maakula) seisund, mida põhjustavad degeneratiivsed muutused vananemise tagajärjel. Arenenud riikides on kollatähni degeneratsioon kõige levinum pimedaksjäämise põhjus. Teadlased usuvad, et nimetatud seisundil, mille tulemuseks on ähmane nägemine ja sageli pimedus, on palju varjatud põhjuseid.

Kuigi eelnevad uuringud olid näidanud, et on võimalik aeglustada haiguse kulgu või parandada seisundit teatud vabade radikaalide vastu võitlevate ühenditega, leiti alles viimases uuringus, et karnosiinhappe on kasulik vabade radikaalide poolt silmadele ja ajule tekitatud kahjustuste vastu võitlemisel.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Investigative Ophthalmology & Visual Science.