Mis on ühist ajutraumapatsientidel ja keskealistel, kes ei saa järsku enam ilma prillideta hakkama? Nende aju on nii aeglane, et nägemisteravus langeb, näitas ajakirjas Scientific Reports ilmunud uurimus.

Sellistele inimestele valmistab raskusi ära tunda kõike, mis on ümbritsetud teiste sarnaste objektidega. Näiteks suurt valgele paberile trükitud A-tähte on kerge märgata, kuid teiste tähtede vahele paigutatuna võtab selle leidmine aega.

Taju-uurijad nimetavad seda nähtust ülerahvastusefektiks või tiheliolekuks (crowding effect) ja see paneb meie nägemisele ning esemete äratundmisvõimele piirid. Eriti tugev on tihelioleku mõju inimese külgnägemisele.

Tel Avivi ülikooli arstiteadlane Uri Polat oletas, et see võib mõjutada ka otse ette vaatamist. Terava kesknägemise eest vastutab tsentraallohk. See asub võrkkestal kollatähni keskel ja moodustab võrkkestast ligikaudu ühe protsendi. Samas on tsentraallohus nii palju valgustundlikke rakke, et selle ala kaudu saadakse suur osa nägemisteravusega seostuvast infost. Head kesknägemist vajame nii otse ette vaadates ja lugedes kui ka autot juhtides.

Polat suutis katsetega näidata, et info ülekülluse puhul satub ka võrkkesta tsentraallohk segadusse ja nägemisteravus väheneb. Mida kauem on vaatamiseks aega, seda väiksem on tihelioleku mõju.

Polati sõnul töötavad silmad ja närvisüsteem käsikäes. Aju peab silmade kaudu saadava info töötlemisega järge pidama ning panema kokku tervikpildi. Inimese nägemismeel on erakordselt paindlik, kuid muutustega kohanemiseks kulub aega.

Suurel kiirusel sõitvas autos pole võimalik teeviitu lugeda. Liiga kiiresti vahelduv telepilt ei lase märgata detaile. Kui vaatamiseks on rohkem aega, saavad hea nägemisega inimesed siiski vajaliku info kätte.

Teadlase kinnitusel on võimalik luua harjutuste süsteem, mis aeglasemaid ajusid tagant kiirustaks. Esialgsete katsete põhjal lubab selline treening inimestel paremini näha ja ilma prillideta lugeda.

Novaator.ee

Kui hoiad end tagasi loobudes näiteks ebatervislikust toidust või ületad laiskuse ning ei jäta treeningkorda vahele, siis on sellest kasu ka teistele, sest nii enesekontroll kui ka selle puudumine on nakkavad.

Laboris tehtud katsete põhjal järeldasid teadlased, et hea enesekontrolliga eeskuju nägemine või tema peale mõtlemine aitas ka katsealustel ennast paremini kontrollida. Samuti vastas tõele vastupidine. Ennast käest lasnud inimesed mõjusid ka ümbritsevatele inimestele halvasti ning aitasid sellega halbadel harjumustel levida, kirjutas LiveScience.

Teadlaste sõnul on efekt nii tugev, et kui katsealustele näidati ainult kümne millisekundi jooksul ekraanil hea või halva enesekontrolliga inimese nime, muutis see ka nende järgnevat käitumist. Kümme millisekundit ehk üks sekundi sajandik ei ole piisav, et nime teadlikult lugeda, kuid loetu mõte on alateadlikult siiski selle aja jooksul omandatav.

„Inimestel tasub sellest uuringust kõrva taha panna, et kasulik on ümbritseda end heade harjumustega inimestega, sest see aitab oluliselt enese üle parema kontrolli saavutamisel,“ ütles Georgia ülikooli psühholoogiaprofessor Michelle vanDellen.

Siiski on tulemuste kinnitamiseks vaja veel edasisi uuringuid, sest praegused järeldused põhinevad vaid laboris kahe aasta jooksul tehtud katsetel.

Inimesed jäljendavad ümbritsevate inimeste käitumist. Teiste käitumise üle võtmine on meile sügavalt sisse harjunud. Näiteks rääkima õpib laps oma vanemaid jäljendades. Seetõttu ei ole midagi imestada, et ka täiskasvanud jälgivad endiselt ümbritsevat ning kohandavad end nii, et nad ümbritsevasse keskkonda võimalikult hästi sobituksid.

Halbu harjumusi on palju lihtsam vabandada, kui teised ka nii teevad. Seetõttu kipuvadki joomine, suitsetamine ja narkootikumide tarbimine, aga ka näiteks rasvumine, levima mööda sotsiaalseid võrgustikke.

Käesoleva uurimuse käigus leiti veel, et heade harjumuste üle võtmine aitab paljudes erinevates valdkondades. Kui mõelda kellegile, kes käib sageli sportimas, siis aitas see saavutada paremat distsipliini ka näiteks rahaasjades. 

Uurimus ilmus ajakirjas Personality and Social Psychology Bulletin, vahendas Novaator.ee