Seitse punkti, mis pakuvad juhtnööre silmade tervise eest hoolitsemisel ja nägemise taastamisel. Põhipunktid lühidalt ja selgelt.

1. Prillid ei ravi silmi.    
Prillid võivad aidata paremini näha, kui silmad on juba rikutud, kuid nad ei ravi halba nägemist. Pigem tekitavad prillid olukorra, kus silm harjub abivahendiga ning muutub veelgi abitumaks. Kui arst on määranud lühinägelikule miinusprillid, siis kanda neid ainult hädavajaduse korral ja mitte mingil juhul ei tohi neid prille kanda lugedes!

2. Väldi ka päikeseprille!
Nagu muude prillidegi puhul, kanna neid nii vähe kui võimalik. Liigne päikeseprillide kasutamine rikub loomulikku kohastumisvõimet ja võib muuta silmad valgustundlikuks. Silm on kohastunud loomulikul moel reageerima valgusele, sõltuvalt valguse tugevusest muutub pupilli suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on pupill suurem, eredas valguses aga väiksem. Ereda päikesega suvepäeval on päikeseprillide asemel parem kasutada nokamütsi või kübarat, mis pakuvad piisavat kaitset otsese päikesekiirguse eest. Teatud annus UV-kiirgust on inimese organismile, sealhulgas silmadele, vajalik. 

3. Lühinägelikkuse puhul pole silmalihased mitte lõdvad, vaid liigselt pinges.
Lähedale vaatamine on silmadele pingutus, meie silmad ei ole mõeldud 30 cm kaugusele vaatamiseks. Peale pingutust peab järgnema lõdvestus, sellepärast on oluline teha lugemise/töötamise vahepeal regulaarseid pause ja vaadata kaugusse. Nii nagu sportlased hoolitsevad selle eest, et peale pingutust saaksid lihased puhkust ja lõdvestuksid, tuleb ka silmalihastele anda puhkust. Pinges lihased lühenevad, kaotavad oma elastsuse ja viivad funktsionaalsete häireteni.

4. Lõdvesta kogu keha!
Nägemise olgu pingevaba. Lõdvesta silmad, nägu, kael, õlad, selg, jalad ... Keha on tervik, mistahes pinged kehas kanduvad edasi keha erinevatesse organitesse ja takistavad vere-, energia- ja lümfiringet, silmad aga vajavad üsna palju energiat. Lükka selg sirgeks, lase varbad kronksust lahti ning lõdvesta oma lõualuud... :) ja tunneta erinevust. Harju olema lõdvestunud.

5. Toitu tervislikult!
Jällegi - keha on tervik, kõik mis sisse söödud, mõjutab ka silmi. Ära mürgita ennast. Ja hoolitse, et saaksid toiduga kätte omale vajalikud vitamiinid ja mineraalid, aminohapped ja rasvad.

6. Liigu rohkem väljas.
Võimalusel ilma prillide ja läätsedeta. Arvesta, et enamus prilliklaase ja läätsesid on UV-filtriga, mis teevad su silmadele pigem kahju kui kasu. Anna oma silmadele võimalus saada rohkem loomulikku valgust, mida nad vajavad. Isegi kui saad oma ruumidesse paigaldada moodsad täisspekterlambid, ei anna nad tegelikult kogu valgusspektrit. Lisaks on väljas võimalik vaadata kaugusesse, lõpmatusse. Kuue meetri kaugune sein toas ei asenda lõpmatusse vaatamist. Kasulik on ka lihtsalt rohkem liigutada, tead ju küll, on tervisele hea, eriti kui seda teha värskes õhus.

7. Silmad saab korda treenides.
Saab. Ära usu neid, kes väidavad vastupidist. Loe ja otsi tõestusmaterjale, neid on piisavalt. Kui nii väidab sinu silmaarst, siis ei ole ta oma erialal tehtud teaduslike uuringutega kursis. Vaheta arsti, leia kompetentsem. Ole ise teadlikum.

Tänapäevane eluviis, kus viibime suurema osa ajast siseruumides kunstliku valgustuse käes, piirab meie kokkupuudet loomuliku valgusega. Enamgi veel, ärahirmutatuna juttudest päikese kahjulikkusest, minetame igasuguse terve mõistuse ja kaitseme end päikese eest päikeseprillide, kreemide ja määretega, arvestamata, palju me endale sellega kahju teeme. Päike on eluks vajalik ja kuidas saaksime säilitada oma tervist ühe hädavajaliku komponendita. 

Peale selle, et päike on parim D-vitamiini allikas on kindlaks tehtud, et päikesevalgus tugevdab immuunsüsteemi, tapab mikroobe, takistab vähirakkude arenemist, tugevdab südameveresoonkonda, stimuleerib ainevahetust, tõstab tuju ja moraali stimuleerides endorfiinide sünteesi jne... 

Mis puudutab lühinägelikkust ja päikesevalgust, siis selle kohta on piisavalt palju tehtud uuringuid, otsitud põhjuseid ja seoseid. Mõned näited siin:

Hiinas uuriti laste lühinägelikkust ja leiti, et see on pöördvõrdelises seoses õues mängimisega. Lühinägelikkuse suurenemist saab pidurdada kui viibida rohkem loomuliku valguse käes. Viide. 

Ameerika noored, kes tegid rohkem väljas sporti, kannatasid vähem lühinägelikkuse käes. Viide.

Taiwani maapiirkondade noorte hulgas läbiviidud uuringus nenditi, et õues tehtavad tegevused on "oluline kaitsefaktor lühinägelikkuse vastu". Viide. 

Singapuri teismelistel leiti õues viibimine kaitsvat lühinägelikkuse progresseerumise eest. Viide.

Ka geeniteadlased, kes avastasid lühinägelikkuse geeni, on arvamusel, et geeni väljendumiseks on vajalik mingi keskkonnategur. Viide. Osa teadlaste arvates võib selliseks teguriks olla loomuliku valguse (päikese) vähesus. Viide.

Kuipalju on siis vaja õues viibida? Tahaks vastata, et niipalju kui võimalik, ent kui see jääb liiga üldsõnaliseks, siis pakub nägemishäirete uurija Kathryn Rose välja 10-14 tundi nädalas kui  miinimumi.