Profisportlaste nägemistaju üllatab teadlasi

Maailma tippu kuuluvad jalgpallurid, hoki- ja ragbimängijad paistavad silma eriti hea nägemistaju poolest. Testides ületavad nad keskmist üliõpilast mäekõrguselt.

Kanada Montreali ülikoolis visuaalset taju uuriv professor Jocelyn Flaubert kutsus katseisse mängijaid Inglise tippjalgpalliklubidest, hokiliigast NHL ja Prantsusmaa parimatest ragbimeeskondadest.

Selgus, et meeskonnamängudes maailma tippu kuuluvad profisportlased suudavad visuaalseid olukordi jälgida ja kirjeldada ülikiiresti ja täpselt. Selle võime poolest on nad üle tipptaseme amatöörsportlastest, kes omakorda edestavad tavalisi üliõpilasi.

Katsetes osales 102 profisportlast, 173 tippamatööri USA ülikoolide spordiprogrammidest ja Euroopa olümpiatreeningkeskusest ning 33 mittesportlasest üliõpilast.

Sporditippude aju-uuringutel on varem leitud, et nende ajukoores on teatud piirkond oluliselt suurem kui inimestel, kes ei ole nii palju treeninud.

Flaubert on loonud arvutiprogrammi NeuroTracker, mille peal viie päeva jooksul tegid kõik katseis osalenud läbi kokku 15 seeriat. Neile näidati tumedal ekraanil liikuvaid pallikesi, millest osa märgiti ära – nende pallide liikumist pidi edaspidi silmas pidama. Katse kirjelduseks vaata alljärgnevat pilti.

Viiepäevase katse mõte oli uurida, kuidas sama ülesande harjutamine nende päevade jooksul kolme eri rühma puhul mõjub.

Katse oli üles ehitatud sellisena, et ükski sportlane ei saanud tänu oma treenitusele või mängukogemustele eeliseid, sest olukord ei meenutanud ühtki sportmängu.

Profisportlased said visuaalse taju kontrollile ülesehitatud ülesannetega hakkama kõige paremini, paremuselt olid amatöörsportlased, kõige nigelamad olid tudengid.

Flaubert oletab, et spordimaailma tipud on võimelised ülimaks kontsentreerumiseks, et uudses olukorras hakkamasaamist harjutada. “See on osa intelligentsusest, mis võib olla nende puhul üks võtmeoskusi,” ütles ta.

Küsimus ei ole mitte ainult võimes näha, vaid ka nähtust arusaamises ja sellele reageerimises. Sportlastel on võime hoida korraga tähelepanus paljusid liikuvaid sündmusi ja teha seda sealjuures väga kiiresti ja efektiivselt. Lisaks suudavad nad uusi oskusi omandada kiiremini kui teised.

Sportlaste kiire omandamisvõime on üks nende edu võtmetegureid. Flaubert märgib, et pole selge, kas selline kiire õppimisvõime on kaasasündinud, mis lõpuks on viinud sportlased mängima nendesse maailma tippmeeskondadesse või on see saavutatud tugeva treengu abil.

Artikkel ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Allikas: Novaator.ee