Vanad loevad noortest erinevalt

Nägemine jääb vananedes viletsamaks. Samuti muutuvad lugemisharjumused, näitas Inglismaa Leicesteri ülikooli uurimus. Kevin Paterson tegi katseid 18-65 aasta vanuste inimestega.

Nad lugesid tekste, mille kirjastiili oli eelnevalt töödeldud – näiteks tõsteti üksikud tähed esile või muudeti osa tekstist häguseks.

Lugemise ajal mõõtis täpne aparatuur katsealuste silmaliigutusi.

Tuli välja, et 18-30 aasta vanuste noorte täiskasvanute jaoks oli kõige kergem lugeda peente detailidega teksti.

Üle 65-aastased lugesid kõige kiiremini lauseid, mis olid muudetud uduseks.

Patersoni sõnul loevad noored ja vanad erinevalt. Aastate lisandudes muutuvad nii silma ehitus kui närviimpulsside liikumine. Seetõttu ei taju me enam pisiasju, mida noores eas nägime ülihästi.

Muutused tekivad ka sellistel inimestel, kellel säilib hea nägemisteravus. Prillidest ega läätsedest siin abi pole.

Õnneks suudavad nägemismeel ja aju muutustega teatava piirini kohaneda. Vanemas eas tunneme sõnu ja lauseid ära eelkõige nende kuju järgi.

Suur osa eakatest saab lugemisega väga hästi hakkama.

Ka Patersoni katsed näitasid, et vanemad inimesed said tekstist sama hästi aru kui noored.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychology and Aging.

Novaator.ee