Tavaliselt on esmane soovitus nägemise korrigeerimiseks kanda prille. Kui see pole mingil põhjusel võimalik või on ebamugav, võib kasutada kontaktläätsi. Läätsed valitakse sageli just mugavuse pärast. Sportides ja muidu aktiivselt liikudes võivad prillid olla tülikad. Suure lühinägelikkuse korral on ka nägemine läätsedega parem kui prillidega, kuna prillid moonutavad.
Siinjuures tekibki oht, et läätsi hoitakse silmas liiga kaua. Nii võib tekkida silma sarvkesta seesmise kihi ehk endoteeli kahjustus, mis ei parane. Tervamaks probleemiks võib see muutuda alles vanemas eas. Praktiliselt kõigil läätsekandjatel on sarvkesta eespinnal hapnikuvaegusest tingitud mikrodefektid. Isegi suure hapniku läbilaskvusega läätsed ei ole silmale päris ohutud. Tegelikult võivad inimesed oma silmi kahjustada ka siis, kui nad ei täida oma läätsede eest hoolitsemisel õigeid hügieeninõudeid. Kontaktläätse pind on vaatamata näilisele siledusele tegelikult täis mikropoore, kuhu saavad pesastuda mitmesugused silmahaigusi põhjustavad mikroobid. Ka puhastamata läätsekonteiner võib olla bakterite kasvulava.
0 Comments
Leave a Reply. |
Märksõnad
All
|