Kui silmad on kontrollitud ja on vajadus prillide järele, siis väljastab silmaarst või optometrist prilli- või läätseretsepti.

Vaatame lähemalt, kuidas kõiki neid andmeid, mis sinna kirja on pandud, mõista.

OD - parem silm;  OS - vasak silm; OU -mõlemad silmad

Sfäär (SPH, SF) tähistab prilliklaasi tugevust ja seda tähistav number on kõigis prilliretseptides kirjas. Numbri ette käib kas „+“ või „-“ märk, mis näitab, kas sa oled kaug- või lühinägev. Number võib suuremaks või väiksemaks muutuda 0,25 – se sammuga.

Silinder (CYL) tähendab silindrit ning tähistab astigmatismi. Kui see väli on tühi, siis  tähendab, et astigmatismi pole. Numbri ette käib kas „+“ või „-“ märk, nagu SPH suuruse puhul, ning suurused suurenevad samuti 0,25 – se sammuga.

AXIS (AX või X) ehk kalle – kui on märgitud CYL suurus, siis peab retseptil kindlasti kirjas olema ka kalle kraadides: 0-180 kraadi - näitab, missuguses silma sektoris on astigmatismi vaja korrigeerida.

Prismat kasutatakse selleks, et korrigeerida nn laiska või kõõrdi vaatavat silma.

PD ehk silmavahe on vahekaugus inimese silmaterade e pupillide vahel. Selleks, et prillidest oleks maksimaalselt kasu, peavad prilliklaaside keskkohad asuma kohakuti pupillidega.

ADD – kui vajatakse prilli nii kaugele, kui lähedale vaatamiseks, siis sageli märgitakse kaugele vaatamise tugevusele lisatugevus ADD-na, taas 0,25– se sammuna.

PL = PLANO - tähendab 0 tugevusega klaasi.

Eri maades on levinud erinevad nägemisteravuse märkimisviisid. Vii ennast kurssi.

Eestis kasutatakse nägemisteravuse hindamiseks spetsiaalseid tabeleid, milles on 10-12 rida erineva suurusega tähemärke, ning meetermõõdustikku. Normaalse nägemise korral paistavad 10. rea kujutiste osad 5 meetri kauguselt vaadatuna 1´nurga all. Nägemine on sel juhul 1,0.

Enamik inimesi näeb teravusega 1,0 kuni 0,6. Nägemisteravuse 0,3 kuni 0,6 puhul on nägemine langenud, kuid säilinud on lugemisvõime. Nägemisteravuse puhul alla 0,3 on lugemine võimalik ainult abivahendite (prillid, läätsed) abil.

Ameerikas asub nägemisteravuse tabel klassikaliselt 20 jala kaugusel uuritavast ning nägemisteravuse hindamiseks kasutatakse murdu, näiteks 20/150. Mida väiksem tagumine number, seda parem nägemine.

Ameerika 20/20 nägemisteravus tähendab seda, et  inimene näeb 20 jala kaugusel selgelt neid kujundeid või tähemärke, mida  ”normaalse ” nägemisega inimene peakski nägema 20 jala kauguselt. Seega Ameerika 20/20 vastab Euroopa 1,0 nägemisteravusele.

USAs on kokku lepitud, et nägemisteravus, mis on halvem kui  20/200, märgib ametlikku vaegnägemist (legally blind).

On inimesi, kelle nägemisteravus on normaalsest veelgi parem. Nemad on võimelised selgelt nägema kaugemalt kui normaalse nägemisega inimesed. Vaid üksikutel on nägemine parem kui 2,0 (Amerikas 20/10). Võrdluseks - röövlindude nägemisteravus võib olla isegi 4,0 (Ameerika 20/5).

Allpool tabelis on toodud erinevate kasutatavate märkimisviiside vastavused. (Kliki tabelile, et näha suuremalt.)

Nägemisteravuse tabelil on oma piiratus, selle abil saab kontrollida vaid keskse nägemise teravust, kuid see on vaid üks osa põhjalikust silmakontrollist.

Nägemisteravuse tabeli alusel ei saa mõõta vaatevälja ulatust, kontrastitundlikkust, stereonägemist, värvitaju, silmade akommodatsioonivõimet, silmade siserõhku ja palju muid nägemise parameetreid, mida põhjaliku silmauuringu käigus samuti uuritakse.

Nägemisteravuse mõõtmiseks kasutatakse rahvusvaheliste soovituste alusel teatud standardiseeritud tabeleid. Üks enamkasutatavatest on Snelleni tabel, mille arendas välja Hollandi silmaarst Hermann Snellen 1860. aastatel.

Snelleni tabelil on ka mitmeid variatsioone, kuid levinum on selline, millel on 11 rida ning optotüüpideks (testsümboliteks) on suured trükitähed. Ülemisel real on tavaliselt kujutatud suur “E” täht ja liikudes alumiste ridade poole, muutuvad tähed üha väiksemaks. Tavaliselt on normaalse nägemisteravuse mõõduks altpoolt neljas rida. Snelleni tabelit loetakse 6 meetri kauguselt.