Ilusate ilmadega mudilaste toast välja ajamine ei tee head mitte ainult nende füüsisele, vaid parandab oluliselt ka silmanägemist, mida rikub pidev ekraanide ees istumine.
Qvalitase arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi ütles kahtluseta, et nutiseadmed rikuvad tänapäeval väikelaste silmanägemist. Kui aastaid tagasi kirjutati prillid stereotüüpide järgi nina raamatutes istuvatele «nohikutele», siis nüüd on nendeks mängukonsoolide ning tahvelarvutite ja nutitelefonide sõbrad. «Raamat ei ole kasutaja jaoks nii siduv – seda saab lugeda, käest ära panna ja hiljem jätkata sealt, kus pooleli jäi. Nutiseadmed, mängud ja sotsiaalvõrgustikud tekitavad sõltuvust ning neid kiputakse tundide kaupa vaatama. Pea on pikalt allapoole suunatud, see aga tekitab rühihäireid,» lausus Vaarandi. Optometrist selgitas, et kuigi raamat küll peegeldab valgust silma tagasi, ei ole see ise valgusallikas. «Nutiseadmed paraku kiirgavad ise valgust ning see võib muutuda silmale väsitavaks,» tõdes ta. Tema sõnul on reegel see, et laps ei tohiks päevas üle kolme tunni nutiseadmega tegeleda. «Võiks öelda nii, et mida vähem, seda parem, sest silm pingutab oluliselt rohkem lähedale vaadates ehk lääts peab tekitama plusstugevust lihasjõuga,» selgitas Vaarandi. Möödunud aasta terviseuuringud näitavad kooliõpilaste silmanägemise halvenemist. Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid töötavad kooliõed vaatasid mullu läbi 14 997 Tallinna õpilast. Läbivaadatud lastest 3267-l ehk enam kui viiendikul tuvastati nägemisteravuse langus. Vaarandi selgitas, et kui imik sünnib, on tema nägemisteravus alguses väga madal, kuid see kasvab ühes vanusega. Koolieaks peaks lapse nägemisteravus olema 80–100 protsenti. Väikelastel on peamiselt probleeme just lähedale vaatamisega ehk neile väljastatakse rohkem pluss- kui miinusklaase. Pärilikkusel on silmanägemise mõjutajana Vaarandi kinnitusel tegelikult väike roll, umbes kaks-kolm protsenti. «Ülejäänud juhud on kõik seotud sellega, et silmad ei saa piisavalt stimulatsiooni. Lapse silm peab õppima nägema erinevates tingimustes ja erinevatele kaugustele,» rääkis Vaarandi. Silma jaoks on Vaarandi kinnitusel hea dünaamiline keskkond õues mängimine. «Mõlemad silmad saavad stimulatsiooni võrdsel määral igale kaugusele vaatamiseks,» kiitis ta. Enamjaolt ei saa lapsed silmanägemise halvenemisest ise arugi. «Neil on väga harva kaebusi, sest kui nad millegagi koos kasvavad, ongi see viis, kuidas nemad maailma tajuvad. Hägune pilt on tema jaoks normaalne, sest ta ei oska seda millegagi võrrelda,» lausus Birgit Vaarandi. Tema sõnul võiks lapsed esimest korda silmakontroll viia kolmandal eluaastal. Tarbija24»Tervis Autor: Liis Velsker
0 Comments
Ameerika Ühendriikides asuva Wisconsini Meditsiiniülikooli teadlased leidsid uuringus, et inimestel, kes liiguvad aktiivselt ja treenivad kolm korda nädalas, on tunduvalt väiksem tõenäosus jääda lühinägelikuks kui istuva elustiiliga inimestel.
"Vanus on tavaliselt üks kõige tavalisemaid põhjuseid mida seostatakse silmahaigustega või nägemise halvenemisega, kuid see on faktor, mida ei saa muuta," ütles teadlane Ronald Klein uuringu kohta, Huffington Posti vahendusel. "Elustiilist tulenevad harjumused, nagu suitsetamine, regulaarne alkoholi joomine ja vähene liikuvus - neid saab iga inimene muuta enda silmanägemise parandamiseks," lisas Klein. Uuringus analüüsiti 5000 inimest vanusevahemikus 43-84. Nende nägemist jälgiti 20 aastat. Selgus, et aeg-ajalt seltskonnas joovatel inimestel oli 49% võrra väiksem tõenäosus silmanägemise paranemiseks kui karsklastel. Samamoodi leiti, et ahelsuitsetajatel esines nägemisprobleeme kordades rohkem kui mittesuitsetajatel. Kahjuks ei saa väita kindlalt, et tervislik elustiil parandab nägemist, sest uuring näitas vaid seoseid nägemise halvenemise ja tervisliku elustiili vahel. "Meil on vaja veel teha lisauuringuid, et määrata lõplikult kindlaks, kas elustiili täielik muutmine võib nägemist märgatavalt mõjutada," lausus Klein. Sport.Delfi.ee Seitse punkti, mis pakuvad juhtnööre silmade tervise eest hoolitsemisel ja nägemise taastamisel. Põhipunktid lühidalt ja selgelt.
1. Prillid ei ravi silmi. Prillid võivad aidata paremini näha, kui silmad on juba rikutud, kuid nad ei ravi halba nägemist. Pigem tekitavad prillid olukorra, kus silm harjub abivahendiga ning muutub veelgi abitumaks. Kui arst on määranud lühinägelikule miinusprillid, siis kanda neid ainult hädavajaduse korral ja mitte mingil juhul ei tohi neid prille kanda lugedes! 2. Väldi ka päikeseprille! Nagu muude prillidegi puhul, kanna neid nii vähe kui võimalik. Liigne päikeseprillide kasutamine rikub loomulikku kohastumisvõimet ja võib muuta silmad valgustundlikuks. Silm on kohastunud loomulikul moel reageerima valgusele, sõltuvalt valguse tugevusest muutub pupilli suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on pupill suurem, eredas valguses aga väiksem. Ereda päikesega suvepäeval on päikeseprillide asemel parem kasutada nokamütsi või kübarat, mis pakuvad piisavat kaitset otsese päikesekiirguse eest. Teatud annus UV-kiirgust on inimese organismile, sealhulgas silmadele, vajalik. 3. Lühinägelikkuse puhul pole silmalihased mitte lõdvad, vaid liigselt pinges. Lähedale vaatamine on silmadele pingutus, meie silmad ei ole mõeldud 30 cm kaugusele vaatamiseks. Peale pingutust peab järgnema lõdvestus, sellepärast on oluline teha lugemise/töötamise vahepeal regulaarseid pause ja vaadata kaugusse. Nii nagu sportlased hoolitsevad selle eest, et peale pingutust saaksid lihased puhkust ja lõdvestuksid, tuleb ka silmalihastele anda puhkust. Pinges lihased lühenevad, kaotavad oma elastsuse ja viivad funktsionaalsete häireteni. 4. Lõdvesta kogu keha! Nägemise olgu pingevaba. Lõdvesta silmad, nägu, kael, õlad, selg, jalad ... Keha on tervik, mistahes pinged kehas kanduvad edasi keha erinevatesse organitesse ja takistavad vere-, energia- ja lümfiringet, silmad aga vajavad üsna palju energiat. Lükka selg sirgeks, lase varbad kronksust lahti ning lõdvesta oma lõualuud... :) ja tunneta erinevust. Harju olema lõdvestunud. 5. Toitu tervislikult! Jällegi - keha on tervik, kõik mis sisse söödud, mõjutab ka silmi. Ära mürgita ennast. Ja hoolitse, et saaksid toiduga kätte omale vajalikud vitamiinid ja mineraalid, aminohapped ja rasvad. 6. Liigu rohkem väljas. Võimalusel ilma prillide ja läätsedeta. Arvesta, et enamus prilliklaase ja läätsesid on UV-filtriga, mis teevad su silmadele pigem kahju kui kasu. Anna oma silmadele võimalus saada rohkem loomulikku valgust, mida nad vajavad. Isegi kui saad oma ruumidesse paigaldada moodsad täisspekterlambid, ei anna nad tegelikult kogu valgusspektrit. Lisaks on väljas võimalik vaadata kaugusesse, lõpmatusse. Kuue meetri kaugune sein toas ei asenda lõpmatusse vaatamist. Kasulik on ka lihtsalt rohkem liigutada, tead ju küll, on tervisele hea, eriti kui seda teha värskes õhus. 7. Silmad saab korda treenides. Saab. Ära usu neid, kes väidavad vastupidist. Loe ja otsi tõestusmaterjale, neid on piisavalt. Kui nii väidab sinu silmaarst, siis ei ole ta oma erialal tehtud teaduslike uuringutega kursis. Vaheta arsti, leia kompetentsem. Ole ise teadlikum. Tänapäevane eluviis, kus viibime suurema osa ajast siseruumides kunstliku valgustuse käes, piirab meie kokkupuudet loomuliku valgusega. Enamgi veel, ärahirmutatuna juttudest päikese kahjulikkusest, minetame igasuguse terve mõistuse ja kaitseme end päikese eest päikeseprillide, kreemide ja määretega, arvestamata, palju me endale sellega kahju teeme. Päike on eluks vajalik ja kuidas saaksime säilitada oma tervist ühe hädavajaliku komponendita. Peale selle, et päike on parim D-vitamiini allikas on kindlaks tehtud, et päikesevalgus tugevdab immuunsüsteemi, tapab mikroobe, takistab vähirakkude arenemist, tugevdab südameveresoonkonda, stimuleerib ainevahetust, tõstab tuju ja moraali stimuleerides endorfiinide sünteesi jne... Mis puudutab lühinägelikkust ja päikesevalgust, siis selle kohta on piisavalt palju tehtud uuringuid, otsitud põhjuseid ja seoseid. Mõned näited siin: Hiinas uuriti laste lühinägelikkust ja leiti, et see on pöördvõrdelises seoses õues mängimisega. Lühinägelikkuse suurenemist saab pidurdada kui viibida rohkem loomuliku valguse käes. Viide. Ameerika noored, kes tegid rohkem väljas sporti, kannatasid vähem lühinägelikkuse käes. Viide. Taiwani maapiirkondade noorte hulgas läbiviidud uuringus nenditi, et õues tehtavad tegevused on "oluline kaitsefaktor lühinägelikkuse vastu". Viide. Singapuri teismelistel leiti õues viibimine kaitsvat lühinägelikkuse progresseerumise eest. Viide. Ka geeniteadlased, kes avastasid lühinägelikkuse geeni, on arvamusel, et geeni väljendumiseks on vajalik mingi keskkonnategur. Viide. Osa teadlaste arvates võib selliseks teguriks olla loomuliku valguse (päikese) vähesus. Viide. Kuipalju on siis vaja õues viibida? Tahaks vastata, et niipalju kui võimalik, ent kui see jääb liiga üldsõnaliseks, siis pakub nägemishäirete uurija Kathryn Rose välja 10-14 tundi nädalas kui miinimumi. Liikumise positiivne mõju ei avaldu üksnes saledas välimuses ja paranenud füüsilises vastupidavuses, vaid see aitab parandada ka vaimseid võimeid, tugevdada luid, parandada silmade tervist ning ennetada vähi tekkimist.
Loe edasi novaator.ee-st Õues viibimine vähendab lastel oluliselt lühinägevuse kujunemise riski, teatavad Austraalia uurijad. Iga päev kaks-kolm tundi väljas veetnud lastel tekkis lühinägevust poole vähem.
Loe edasi ajakirjast Naised Rohkem õues viibides kahaneb lastel lühinägelikkuse tekkimise risk. Iga väljas veedetud tunniga väheneb vajadus prillide järele 2%, on uuringutega leitud.
Selle tõenäoliseks põhjuseks peetakse loomuliku UV-valguse mõju ja võimalust suunata pilk pikema aja jooksul horisondile ning kaugetele objektidele. Arvatakse, et loomulik valgus käivitab ajukemikaali dopamiini tekke, mis omakorda aitab silmamuna kasvamisel vältida selle kuju muutumist. Lühinägelikkuse tekkele võib kaasa aidata ka D-vitamiini puudus, see vitamiin tekib organismis samuti päikesevalguse toimel. Loe edasi Naistemaailma lehelt |
Märksõnad
All
|