Ilusate ilmadega mudilaste toast välja ajamine ei tee head mitte ainult nende füüsisele, vaid parandab oluliselt ka silmanägemist, mida rikub pidev ekraanide ees istumine.

Qvalitase arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi ütles kahtluseta, et nutiseadmed rikuvad tänapäeval väikelaste silmanägemist. Kui aastaid tagasi kirjutati prillid stereotüüpide järgi nina raamatutes istuvatele «nohikutele», siis nüüd on nendeks mängukonsoolide ning tahvelarvutite ja nutitelefonide sõbrad.

«Raamat ei ole kasutaja jaoks nii siduv – seda saab lugeda, käest ära panna ja hiljem jätkata sealt, kus pooleli jäi. Nutiseadmed, mängud ja sotsiaalvõrgustikud tekitavad sõltuvust ning neid kiputakse tundide kaupa vaatama. Pea on pikalt allapoole suunatud, see aga tekitab rühihäireid,» lausus Vaarandi.

Optometrist selgitas, et kuigi raamat küll peegeldab valgust silma tagasi, ei ole see ise valgusallikas. «Nutiseadmed paraku kiirgavad ise valgust ning see võib muutuda silmale väsitavaks,» tõdes ta.

Tema sõnul on reegel see, et laps ei tohiks päevas üle kolme tunni nutiseadmega tegeleda. «Võiks öelda nii, et mida vähem, seda parem, sest silm pingutab oluliselt rohkem lähedale vaadates ehk lääts peab tekitama plusstugevust lihasjõuga,» selgitas Vaarandi.

Möödunud aasta terviseuuringud näitavad kooliõpilaste silmanägemise halvenemist. Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid töötavad kooliõed vaatasid mullu läbi 14 997 Tallinna õpilast. Läbivaadatud lastest 3267-l ehk enam kui viiendikul tuvastati nägemisteravuse langus.

Vaarandi selgitas, et kui imik sünnib, on tema nägemisteravus alguses väga madal, kuid see kasvab ühes vanusega. Koolieaks peaks lapse nägemisteravus olema 80–100 protsenti. Väikelastel on peamiselt probleeme just lähedale vaatamisega ehk neile väljastatakse rohkem pluss- kui miinusklaase.

Pärilikkusel on silmanägemise mõjutajana Vaarandi kinnitusel tegelikult väike roll, umbes kaks-kolm protsenti. «Ülejäänud juhud on kõik seotud sellega, et silmad ei saa piisavalt stimulatsiooni. Lapse silm peab õppima nägema erinevates tingimustes ja erinevatele kaugustele,» rääkis Vaarandi.

Silma jaoks on Vaarandi kinnitusel hea dünaamiline keskkond õues mängimine. «Mõlemad silmad saavad stimulatsiooni võrdsel määral igale kaugusele vaatamiseks,» kiitis ta.

Enamjaolt ei saa lapsed silma­nägemise halvenemisest ise arugi. «Neil on väga harva kaebusi, sest kui nad millegagi koos kasvavad, ongi see viis, kuidas nemad maailma tajuvad. Hägune pilt on tema jaoks normaalne, sest ta ei oska seda millegagi võrrelda,» lausus Birgit Vaarandi. Tema sõnul võiks lapsed esimest korda silmakontroll viia kolmandal eluaastal.

Tarbija24»Tervis
Autor: Liis Velsker

Ameerika Ühendriikides asuva Wisconsini Meditsiiniülikooli teadlased leidsid uuringus, et inimestel, kes liiguvad aktiivselt ja treenivad kolm korda nädalas, on tunduvalt väiksem tõenäosus jääda lühinägelikuks kui istuva elustiiliga inimestel.

"Vanus on tavaliselt üks kõige tavalisemaid põhjuseid mida seostatakse silmahaigustega või nägemise halvenemisega, kuid see on faktor, mida ei saa muuta," ütles teadlane Ronald Klein uuringu kohta, Huffington Posti vahendusel. "Elustiilist tulenevad harjumused, nagu suitsetamine, regulaarne alkoholi joomine ja vähene liikuvus - neid saab iga inimene muuta enda silmanägemise parandamiseks," lisas Klein.

Uuringus analüüsiti 5000 inimest vanusevahemikus 43-84. Nende nägemist jälgiti 20 aastat.

Selgus, et aeg-ajalt seltskonnas joovatel inimestel oli 49% võrra väiksem tõenäosus silmanägemise paranemiseks kui karsklastel. Samamoodi leiti, et ahelsuitsetajatel esines nägemisprobleeme kordades rohkem kui mittesuitsetajatel.

Kahjuks ei saa väita kindlalt, et tervislik elustiil parandab nägemist, sest uuring näitas vaid seoseid nägemise halvenemise ja tervisliku elustiili vahel. "Meil on vaja veel teha lisauuringuid, et määrata lõplikult kindlaks, kas elustiili täielik muutmine võib nägemist märgatavalt mõjutada," lausus Klein.


Sport.Delfi.ee

Tuleb välja, et 3D televisioon võib olla ohtlik lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele.

Lastel on teatud arenguhäire, mis võib peatada sügavustaju väljaarenemise - strabismi nime all teatud meditsiiniline seisund ei lase silmadel fokuseerida ühele ja samale objektile, sarnaselt 3D filmi vaatamisel. Tulemuseks on sügavustaju nõrgenemine.

Audioholics veebisaidi taga olevad isikud võtsid ühendust Sega mängukonsooli kolmemõõtmelist pilti arendanud spetsialistiga - juba 15 aastat tagasi üritati virtuaalreaalsust kolmandasse mõõtmesse viia. Tuleb välja, et Sega avastas tõsised terviseriskid seadme kasutajatel projekti käigus ning nii raportid kui ka projekt ise peideti salamahti kalevi alla. Praegusel 3D revolutsioonil aga sellisele ohule tähelepanu ei juhita ning see võib valusalt mingil hetkel kätte maksta.

Minut.ee

Silmaläätse kattev sarvkesta-kude on inimorganismis ainulaadne selle poolest, et tegu on ainsa eluskoega, mis ei saa toitaineid otse veresoontest.
Kuna iga läätse jaoks on läbipaistvus kriitilise tähtsusega omadus, toimetatakse sarvkesta toitaineid kaudselt kehasiseselt silmamuna täitva läbipaistva vedeliku ehk silma vesivedeliku vahendusel ning kehaväliselt pisaratega.

Ainulaadse koe teeb veelgi ainulaadsemaks tõik, et ka hapnikku ei toimetata sellesse mitte vereringe kaudu, nagu kõigisse teistesse kehakudedesse.

Sarvkesta-kude omandab vajaliku hapniku hoopis otse õhust, millega see kokku puutub — hapnik lahustub pisaratesse ja imendub neist vahetult sarvkesta.

Allikas Forte.ee

Seitse punkti, mis pakuvad juhtnööre silmade tervise eest hoolitsemisel ja nägemise taastamisel. Põhipunktid lühidalt ja selgelt.

1. Prillid ei ravi silmi.    
Prillid võivad aidata paremini näha, kui silmad on juba rikutud, kuid nad ei ravi halba nägemist. Pigem tekitavad prillid olukorra, kus silm harjub abivahendiga ning muutub veelgi abitumaks. Kui arst on määranud lühinägelikule miinusprillid, siis kanda neid ainult hädavajaduse korral ja mitte mingil juhul ei tohi neid prille kanda lugedes!

2. Väldi ka päikeseprille!
Nagu muude prillidegi puhul, kanna neid nii vähe kui võimalik. Liigne päikeseprillide kasutamine rikub loomulikku kohastumisvõimet ja võib muuta silmad valgustundlikuks. Silm on kohastunud loomulikul moel reageerima valgusele, sõltuvalt valguse tugevusest muutub pupilli suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on pupill suurem, eredas valguses aga väiksem. Ereda päikesega suvepäeval on päikeseprillide asemel parem kasutada nokamütsi või kübarat, mis pakuvad piisavat kaitset otsese päikesekiirguse eest. Teatud annus UV-kiirgust on inimese organismile, sealhulgas silmadele, vajalik. 

3. Lühinägelikkuse puhul pole silmalihased mitte lõdvad, vaid liigselt pinges.
Lähedale vaatamine on silmadele pingutus, meie silmad ei ole mõeldud 30 cm kaugusele vaatamiseks. Peale pingutust peab järgnema lõdvestus, sellepärast on oluline teha lugemise/töötamise vahepeal regulaarseid pause ja vaadata kaugusse. Nii nagu sportlased hoolitsevad selle eest, et peale pingutust saaksid lihased puhkust ja lõdvestuksid, tuleb ka silmalihastele anda puhkust. Pinges lihased lühenevad, kaotavad oma elastsuse ja viivad funktsionaalsete häireteni.

4. Lõdvesta kogu keha!
Nägemise olgu pingevaba. Lõdvesta silmad, nägu, kael, õlad, selg, jalad ... Keha on tervik, mistahes pinged kehas kanduvad edasi keha erinevatesse organitesse ja takistavad vere-, energia- ja lümfiringet, silmad aga vajavad üsna palju energiat. Lükka selg sirgeks, lase varbad kronksust lahti ning lõdvesta oma lõualuud... :) ja tunneta erinevust. Harju olema lõdvestunud.

5. Toitu tervislikult!
Jällegi - keha on tervik, kõik mis sisse söödud, mõjutab ka silmi. Ära mürgita ennast. Ja hoolitse, et saaksid toiduga kätte omale vajalikud vitamiinid ja mineraalid, aminohapped ja rasvad.

6. Liigu rohkem väljas.
Võimalusel ilma prillide ja läätsedeta. Arvesta, et enamus prilliklaase ja läätsesid on UV-filtriga, mis teevad su silmadele pigem kahju kui kasu. Anna oma silmadele võimalus saada rohkem loomulikku valgust, mida nad vajavad. Isegi kui saad oma ruumidesse paigaldada moodsad täisspekterlambid, ei anna nad tegelikult kogu valgusspektrit. Lisaks on väljas võimalik vaadata kaugusesse, lõpmatusse. Kuue meetri kaugune sein toas ei asenda lõpmatusse vaatamist. Kasulik on ka lihtsalt rohkem liigutada, tead ju küll, on tervisele hea, eriti kui seda teha värskes õhus.

7. Silmad saab korda treenides.
Saab. Ära usu neid, kes väidavad vastupidist. Loe ja otsi tõestusmaterjale, neid on piisavalt. Kui nii väidab sinu silmaarst, siis ei ole ta oma erialal tehtud teaduslike uuringutega kursis. Vaheta arsti, leia kompetentsem. Ole ise teadlikum.

Pigistav lips soodustab silmade siserõhu suurenemist ning võib viia glaukoomi tekkimiseni. Suuremal osal lipsukandjatest on silma siserõhk pärast kolmeminutilist lipsukandmist 20 protsenti normaalsest kõrgem. Pärast lipsu äravõtmist normaliseerub rõhk taas mõne minuti jooksul.

Arstide arvates pigistab lips kaelaveene niivõrd, et vere tagasivool on takistatud, tekitades ülerõhu, kirjutab Focus Online. Pikaajaline pingul lipsu kandmine võib viia kroonilise ülerõhu tekkimiseni silmas. Lahendus on lihtne – lipsusõlme ei tohi liiga pingule tõmmata.

Glaukoom on üks levinumaid silmahaigusi, mida esineb umbes ühel protsendil elanikkonnast. Pidev ülerõhk silmas võib viia silmanärvi kahjustumiseni.

Liikumise positiivne mõju ei avaldu üksnes saledas välimuses ja paranenud füüsilises vastupidavuses, vaid see aitab parandada ka vaimseid võimeid, tugevdada luid, parandada silmade tervist ning ennetada vähi tekkimist.

Loe edasi novaator.ee-st

Kuigi igapäevane aspiriiniannus võib vähendada südamehaiguste ja infarkti riski, on selle negatiivseks kõrvalmõjuks suurenev kollatähni taandarengu risk, näitas värske uuring.

Uuring ei näidanud, et aspiriin põhjustab nägemisekaotust, vaid et see halvendab haiguse kulgu mingil viisi.
Loe edasi Novaator.ee-st

Ammuste tähelepanekute kohaselt parandab mustikas hämaras nägemist. Nüüdseks on see väide ka teaduslikult põhjendatud ning teadlased üle maailma uurivad ravimtaimi aktiivselt, et nende rahvameditsiinist tuntud toimeid kas tõestada või ümber lükata.

Loe edasi Novaator.ee-st

Silmade seisukohalt on hea, kui süüakse õigesti ning ollakse heas kehalises vormis.

Kui inimene on üldiselt terve, ei pruugi ka silmadega probleeme tekkida.